Saadikud kiitsid heaks uued andmekaitse reeglid, mille eesmärk on anda kodanikele kontroll oma isikuandmete üle ja luua ühtlane andmekaitse tase kogu Euroopa Liidus. Reform sätestab samuti miinimumstandardid andmete töötlemisel politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas.

Reform asendab 1995. aastast kehtiva andmekaitse, isikuandmete kaitse üldmäärusega ja selle eesmärk on anda nutitelefonide, sotsiaalmeedia ja internetipanganduse ajastul kodanikele parem kontroll oma andmete üle, teatas europarlamendi pressiteenistus.

"Andmekaitse määrus muudab tõhusa ja ühtlase andmekaitse reaalsuseks terves Euroopa Liidus. See on suur saavutus Euroopa Parlamendile ja selgesõnaline "jah" tarbijate õiguste ja konkurentsi jaoks digitaalsel ajastul. Kodanikud saavad ise otsustada, millist informatsiooni nad soovivad jagada," ütles andmekaitse üldmääruse raportöör Jan Philipp Albrecht pressiteate vahendusel.

Laias laastus annab uus regulatsioon tarbijatele rohkem kontrolli oma andmete kasutamise ja talletamise üle. Muu hulgas said inimesed õiguse oma isikuandmeid parandada, kui need on ebatäpsed, ning laiendati nende õigust nõuda ebaoluliste või aegunud isikuandmete kustutamist (niinimetatud "õigus olla unustatud").

Uus kord sisaldab ka tingimusi andmete töötluse nõusoleku andmiseks, õigust andmete ülekandmiseks ühelt teenusepakkujalt teisele, õigust saada viivituseta teavet isikuandmetega seotud rikkumistest, sätteid tagamaks, et privaatsuspoliitikad oleksid selged ja arusaadavad ning sätteid reeglite paremaks jõustamiseks.

Liikmesriigid said õiguse ise määrata vanuse alampiiri sotsiaalmeedia kasutamiseks, mis peab leppe alusel jääma vahemikku 13–16 aastat.

Uus seadus laiendab ka ettevõtete võimalikku vastutust. Seni sai andmekaitse rikkumise eest vastutusele võtta vaid andmete kontrollijat, kuid pärast muudatusi saab lisaks neile võtta ühisvastutusele ka andmete käitleja. Regulatsioone rikkuvaid ettevõtteid ootab trahv, mis võib ulatuda kuni nelja protsendini firma ülemaailmsest aastasest kogukäibest.

Andmekaitse pakett sisaldab ka direktiivi andmete edastamise kohta politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas. Direktiiv reguleerib piiriülest andmete edastamist Euroopa Liidus ning esmakordselt sätestab miinimumstandardid andmete töötluseks igas liikmesriigis.

Uute reeglite eesmärk on sätestada selged õigused ja piirangud andmete edastamiseks kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ning nende eest vastutusele võtmise eesmärgil, samuti julgeolekuohtudega tegelemisel.

"Peamine probleem seoses terrorirünnakute ja teiste piiriüleste kuritegudega on see, et liikmesriikide õiguskaitse ametid ei soovi väärtuslikku teavet jagada," ütles andmekaitse direktiivi raportöör Marju Lauristin europarlamendi pressiteates. "Andmekaitse direktiiv on oluline vahend isikuandmete kiireks ja tõhusaks jagamiseks ametiasutuste vahel, sätestades Euroopa tasandil standardid õiguskaitseasutuste teabevahetuseks, samas austades põhiõigust privaatsusele," lisas ta.

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsuse esindava Euroopa Liidu nõukogu läbirääkijad jõudsid uutes muudatustes kokkuleppele detsembri keskel, misjärel oli vaja veel parlamendi üldkogu heakskiitu paketile.

EL-i liikmesriigid peavad viima siseriiklikud seadused muudatustega kooskõlla kahe aasta jooksul pärast uue seaduse ametlikku avaldamist.