Ettevõtete pihta suunatud küberrünnakute arv saavutab igal aastal uue rekordi. Kui CERT-EE andmetel registreeriti 2023. aastal 3314 mõjuga intsidenti, siis eelmisel aastal oli neid kokku juba 6515.
Väikeettevõtted on sageli nõrgema küberkaitsega
Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud just Microsofti pilve-meilisüsteemi Office365 kaudu levivad ründed, mis üha sagedamini tabavad ka keskmisi ja väiksemaid ettevõtteid. Eesti IT- ja telekommunikatsioonifirma Telia andmetel prooviti mullu pilves olevaid meilisüsteeme kaaperdada vähemalt sajal Telia ärikliendil. CERT-EE 2024. aasta statistika järgi registreeriti eelmisel aastal 134 kompromiteeritud kasutaja juhtumit.
„Paljud ettevõtte juhid arvavad endiselt, et nende äri on liiga väike, et kurjategijaid huvitada. Tegelikult on just väiksemad ettevõtted sageli nõrgema kaitsega – neil puudub näiteks teadmine VPNi ja mitmefaktorilise autentimise kasutamise vajadusest ja selle rakendamisoskused, ehk nad on seega kergemad sihtmärgid,“ tõdes Telia küberturbe lahenduste arhitekt Matis Palm.
„Näeme pidevalt, kuidas ründajad kasutavad ära meiliserverite turvanõrkusi ja kasutajate harjumust kasutada eri portaalides ja oma töömeili jaoks samu paroole. Kui varem püüti lihtsalt töötaja paroole välja petta, siis nüüd on ründed muutunud keerukamaks,“ selgitas Palm
„Tihti üritatakse kaaperdada ka töötajate mitmefaktorilise autentimise sessioone ja registreerida enda nimele välismaalt nutiseadmeid, millega kasutajanimel ettevõtte meilisüsteemi sisse logida. Kui kurjategijad on süsteemi sisse saanud, võivad nad kuude kaupa jälgida ettevõtte kirjavahetust, et õigel hetkel vahele segada näiteks mõnele olulisele tehingule ja näiteks vahetada välja saaja pangakonto, kuhu klient hakkab raha üle kandma.“
Operatsioonisüsteemide tarkvara
Teine kriitiline valdkond on tema sõnul operatsioonisüsteemide tarkvara, mis on seotud nii arvutite kui ka serverite ehk virtuaalmasinatega. „See on valdkond, millele paljud IT-juhid ei pööra piisavalt tähelepanu. Ometi võib aegunud operatsioonisüsteem anda ründajale täieliku kontrolli arvuti üle,“ hoiatas Palm.
Eriti muret tekitav on tema hinnangul olukord ettevõtetes, kus kasutatakse vanemat riistvara. Näiteks Windows 10 eluea lõpp on Microsofti poolt välja kuulutatud käesoleva aasta 14. oktoobriks ning uuele Windows 11-le üleminekuks on vajalik vähemalt Inteli kaheksanda põlvkonna protsessor, mis on kasutusel keskmiselt kolme aasta vanustel ja uuematel sülearvutitel.
Tööjaamade ja sülearvutite kõrval on suureks probleemiks ka virtuaalmasinad, kus ei ole sisse lülitatud automaatne uuendamine. „Paraku leidub palju kliente, kelle puhul ei ole serverite eest vastutajatega lepitud kokku igakuiseid tarkvarauuendamise perioode ja serveritele restardi tegemise aktsepteerimist. Seetõttu võib uuenduste periood venida kuudelt aastatele,“ tõi Palm välja.
Dokumenditöötlustarkvarade haavatavus
Küberkurjategijad kasutavad juba mitmendat aastat osavalt ära ka dokumenditöötlustarkvarade haavatavusi. „Paljud ettevõtted unustavad, et ka PDF-failid ja Exceli tabelid võivad sisaldada pahavara. Eriti ohtlik on see raamatupidamises, kus töödeldakse suurt hulka dokumente eri partneritelt,“ selgitas Palm.
Kuna turvalisemale e-arveldamisele üleminek edeneb visalt, on seda tüüpi turvanõrkus aktuaalne veel mõnda aega. Praktilise näitena on siin teavitused Adobelt ja Microsoftilt, kes peaaegu igakuiselt väljastavad üle 100 turvaparanduse oma toodete üleselt.
Kuigi ettevõtted kutsuvad töötajaid järjest enam kontoritesse tagasi, peame arvestama, et kaugtöö ei kao täielikult kuhugi. Kuivõrd kaugühenduse turvalises seadistamises on tihti puudujääke, on kaugtöötegijad muutunud ründajate jaoks üheks lihtsamaks sihtmärgiks.
„Kui ettevõtte töötaja kasutab ebaturvalist wifi-võrku või isiklikku seadet, võib see anda ründajatele ligipääsu ettevõtte võrku,“ selgitas Palm.
Selleks, et end ülalnimetatud ohtude eest kaitsta, peaksid ettevõtted, olenemata suurusest, looma automatiseeritud turvauuenduste süsteemi. „Käesoleval aastal näeme kindlasti senisest keerukamaid ründeid, kuhu on kaasatud tehisintellekt viisidel, mis alles mõni aeg tagasi tundus utoopilisena. See tähendab, et ka kaitsemeetmed peavad muutuma nutikamaks ning näiteks käsitsi süsteemide uuendamine ei ole tehisintellekti ajastul enam mõeldav ja jätkusuutlik,“ rääkis Palm.
Kindlasti peab iga ettevõtte tema hinnangul investeerima vähemalt 10 protsenti IT-eelarvest turvalahendustesse, automatiseerimisse ning koolitustesse, sest see on märksa odavam, kui võimaliku rünnaku tagajärgede likvideerimine.
