Kaks kolmandikku juhtumitest olid erinevad õngitsus- ja petulehed, mida tuvastati 4224 korral – see on 2,5 korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Arvepettuste laine: Eesti ettevõtted kaotasid sadu tuhandeid eurosid
RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) piirab pahaloomulistele lehtedele ligipääsu, teavitab neist veebimajutajaid ning jagab infot ka oma rahvusvaheliste partneritega. Samas loovad küberkurjategijad libalehti pidevalt juurde, mistõttu tasub kõigil inimestel end levivate petuskeemidega kurssi viia – näiteks külastades portaali itvaatlik.ee – ning hoiatada ka oma lähedasi ja tuttavaid.
RIA registreeritud kahjuga pettuste arv kasvas aastaga 14 protsenti, ulatudes 624 juhtumini. Politsei- ja piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed pettuste tagajärjel mullu ligi kaheksa miljonit eurot ehk iga päev keskmiselt 22 000 eurot. Suurima osa sellest ehk 4,8 miljonit moodustasid investeerimispettused ning 2,3 miljonit pangapettused. Eesti ettevõtteid tabas aasta lõpus arvepettuste laine, kus suurimad kahjud olid sadades tuhandetes eurodes.
Küberkuritegevus on järjest rahvusvahelisem ja organiseeritum, mistõttu on sellega keeruline võidelda. Siiski toob küberturvalisuse aastaraamat esile ka mitmeid edulugusid. Näiteks oli Eesti politseil märkimisväärne roll rahvusvahelises operatsioonis PhishOFF, mille käigus suleti õngitsuspetturite platvorm, millel oli ligi miljon kannatanut. Samuti tuvastasid kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei, et Eesti riigiasutusi tabanud küberrünnakute taga olid kolm Venemaa sõjaväeluure ohvitseri.
Eesti tõrjub ummistusründeid edukamalt, kuid ohud püsivad
Teenusekatkestusi registreeriti mullu 637. Sageli pole nende põhjuseks pahatahtlik rünne, vaid hoopis seadme- või tarkvararike või uuendamisel tehtud viga. RIA rõhutab, et tarkvara uuendamine on väga oluline, sest eelmisel aastal tegi rekordi ka avastatud turvanõrkuste arv, ületades 40 000 piiri. Tehnoloogia arengu tõttu kasutatakse haavatavusi rünnakutes üha kiiremini ära.
CERT-EE otsib Eesti küberruumis pidevalt turvanõrkustega süsteeme ning kui 2023. aastal saadeti teavitus 2427 haavatava veebilehe või seadme omanikule, siis mullu juba 7955-le. Suurim osa hoiatustest ehk 2462 puudutasid veebihaldustarkvara WordPress ja selle pistikprogramme ning 263 e-kaubanduse platvormi Magento.
Poliitilise taustaga küberünnakutest annavad Eestis jätkuvalt tooni ummistusründed, millega üritatakse Eesti riigiasutuste ja ettevõtete e-teenuseid massiliste päringutega üle koormata. Selliste rünnete arv suurenes hüppeliselt pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse: kui 2021. aastal oli neid 75, siis 2024. aastal juba 580.
Varasematel aastatel olid ummistusrünnete peamiseks sihtmärgiks Eesti asutuste ja ettevõtete e-teenuseid majutavad veebiserverid, aga mullu võeti sihikule nimeserverid, mis aitavad kasutajatel veebisisuni jõuda. Õnneks on siiski vähenenud mõjuga rünnete osakaal, sest Eesti on olnud rünnete tõrjumisel edukam. Isegi kui ründel on mõju, piirdub see enamasti teenuste aeglasema toimimise või lühiajalise katkestusega.
Ohtliku trendina paistab silma andmelekete arvu kahekordistumine. Mullu registreeriti neid kokku 68 ja märkimisväärseim juhtum oli ligi 700 000 Apotheka, Apotheka Beauty ja Pet City kliendi andmete vargus. Andmelekkega kaasneb oht, et varastatud andmeid võidakse ära kasutada uute küberrünnete, õngitsuste ja pettuste korraldamiseks.
