Balti riikide suurettevõtete finantsjuhtide uuringu põhjal selgus, et küberkuritegevuse kasv on ettevõtetele tõsine probleem. „Ettevõtted, olenemata suurusest, on üha teadlikumad küberriskidest ning otsivad võimalusi nende vähendamiseks,“ ütles SEB pettuste ennetamise osakonna turbejuht Kätlin Kukk.
Ettevõtted peavad olema teadlikud küberohtudest
Samas ilmnes uuringust, et küberturvalisuse eest vastutavate isikute osas on Balti riikides erisusi. Kui Leedus on 65 protsendis ettevõtetes küberturvalisuse eest vastutav isik IT- või tehnoloogiajuht, siis Eestis ja Lätis on sama protsent alla 50 ning vastutus küberturvalisuse eest jaotub mitme rolli vahel. 18 protsendis Eesti ettevõtetes vastutab küberturvalisuse võimekuse eest tegevjuht ning 15 protsendi ettevõtete puhul on see finantsjuhi vastutusalas.
„Muret tekitav on fakt, et üheksa protsenti Eesti ettevõtetest tunnistab, et nende organisatsioonis ei ole vastutajat üldse määratud,“ kommenteeris uuringut Kukk.
Käesoleva aasta alguses uuriti ettevõtetelt, milline on nende hinnangul suurim küberturvalisuse risk. Eestis 51 protsendiga ja Lätis 36 protsendiga peeti kõige suuremaks ohuks küberkuritegevuse keerukamaks muutumist, mis sunnib ettevõtteid pidevalt investeerima uutesse turvameetmetesse. Leedus tajuti suurima küberohuna rahalisi pettusi ärimeilide kompromiteerimise kaudu.
„SEB äriklientidele suunatud seminaril selgus, et 98 protsendil osalejatest on olnud mingil moel kokkupuude küberkurjategijatega, olgu selleks näiteks petukõned või e-kirjad, mille lõppeesmärk on välja petta raha,“ ütles Kukk ning tõi ka välja, et ohtude vältimiseks on oluline rakendada juba olemasolevaid tõhusaid ennetusmeetmeid.
Ettevõtte pangakontode kasutusõiguseid tuleks anda vaid vajaduspõhiselt ning suuremate tehingute puhul peaks kindlasti kasutama mitut tehingu kinnitajat. Kahtlase e-kirja või arve saamisel tuleks kohe teavitada oma IT-üksust ning võimaluse korral teavitada ka vastaspoolt, näiteks koostööpartnerit, et tema nimel on saadetud kahtlast sisu. Kui kahtlustad, et oled sattunud pettuse ohvriks ja kandnud rahalist kahju, tuleks viivitamatult ühendust võtta oma pangaga. Kuigi makse tagasikutsumine on võimalik, ei pruugi see alati soovitud tulemust anda.
Ettevõtted peavad olema teadlikud küberohtudest, sest ennetav tegevus aitab vähendada küberkuritegevusega seotud riske ning tagab organisatsiooni finantsilise turvalisuse. Samas ei tasu unustada, et pidev tehniline areng nõuab ka personali koolitamist.
