Audiitorkogul on olnud au ja rõõm valdkonna seadusloome kujundamisel kaasa rääkida, sestap käisime ka Raamatupidamisuudiste eelmises numbris välja lubaduse uuel aastal neid arenguid lähemalt tutvustada.
Alljärgnevalt anname ülevaate sellistest muudatustest, millest seni vähem räägitud või mis puudutavad kitsamalt ainult teatud osa arvestusalal töötavaid inimesi.
Uuest audiitortegevuse seadusest
Käesolev aasta toob kaasa olulisi muudatusi audiitortegevust puudutavates õigusaktides, mis peaks rakenduma lähiaastatel.
2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu auditi direktiivi 2014 / 56 sätted peavad olema Eesti õigusaktidesse üle võetud hiljemalt 17. juuniks 2016. Samal kuupäeval rakendub ka (otsekohalduv) Euroopa Liidu määrus 537 / 2014 avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõuete osas.
Praegu on õigusloome protsess veel pooleli ning konkreetsetest seadusemuudatustest rääkida vara, ent audiitorkogu seisab kõigiti selle eest, et need muudatused teeniksid avalikku huvi.
Audiitorite professiooni jaoks on üks võtmeküsimus järelevalve sõltumatus, kompetentsus ja jätkusuutlik rahastamine avalikest vahenditest vähemalt proportsionaalselt avaliku huvi suurusele.
Ettevõtjate poolt vaadates sisaldab uus regulatsioon tõenäoliselt vähemalt kaks märkimisväärse mõjuga muudatust:
- Avaliku huvi üksuse määratluse arvatav kitsendamine, et viia see paremini vastavusse tegeliku avaliku huviga ettevõtlussektori vastu.
- Kaalutakse ettevõtjate ja vandeaudiitorite (audiitorettevõtjate) vahel sõlmitavate lepingute kaheaastase miinimumperioodi kehtestamist. See peaks vähendama ettevõtjate halduskoormust ja suurendama vandeaudiitori sõltumatust, tagades nõnda kasuliku lahenduse mõlemale poolele. Niisuguse seadusemuudatuse rakendudes ei saaks auditilepinguid sõlmida lühemaks kui kaheaastaseks perioodiks, ehkki mõistagi säilib võimalus lepingu ülesütlemiseks võlaõigusseaduse üldistel alustel.
Tulles korraks muudatuste juurde, mis tulenevad uuendatud raamatupidamise seadusega jõustunud ettevõtjakategooriatest (mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtja), tasub uuesti esile tuua just mikroettevõtjaid puudutavat potentsiaalset erisust.
Nimelt ei koosta mikroettevõtjad oma raamatupidamise aastaaruannet enam õiglase esitusviisi, vaid vastavuse raamistiku kohaselt. Seetõttu, kui mõni mikroettevõte peaks mingil põhjusel audiitorkontrolli läbima (kuigi oma suuruse järgi tal selleks kohustust pole), siis näeb ka audiitori arvamuse lõik tavapärasest erinev välja.
Audiitorkogu selle aasta plaanidest saab põhjalikumalt lugeda ajakirjast Raamatupidamisuudised, nr 1, 2016.
