E-arve mõiste ja sisu

Tänapäeval tähendab e-arve elektroonilist dokumenti, mis luuakse, edastatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas – e-arve elutsükkel on algusest lõpuni elektrooniline. E-arvete edastamisel kasutatakse turvalist operaatoriteenust ebaturvalise e-posti asemel.

E-arve koosneb tavaliselt kahest komponendist: PDF-fail kui arve visuaalse väljundi kandja ning XML-fail kui arveandmete kogum. XML-failil on mistahes tarkvaras looduna sama struktuur, mille Eesti Pangaliit on e-arve standardiga kindlaks määranud, ning kohustuslikud andmed. Iga majandustarkvara suudab müügiarveid edastada e-kirja külge lisatud PDF-failina, kuid nüüd on sellele lisaks vaja ka XML-faili.

E-arve ehk digiarve on virtuaalne nagu digiretseptki – seda ei saa kunagi välja printida või käes hoida, sest see on andmekogum.

Digiarve elutsükkel algab müügiarve väljastamisest ja edastuskanalitesse suunamisest. Selle saatmist võib võrrelda maksekorralduse edastamisega panka – ka siin ei saa pangale e-kirjaga maksekorralduse faili saata, vaid see tuleb edastada spetsiaalset pangaprogrammi kasutades (või internetipanga kaudu).

Mis muutus 1. veebruarist?

Alates 1. veebruarist lõppes ära senisel kujul otsekorraldusteenuse pakkumine, mis asendati e-arve püsimakse teenusega. Erakliendile ümberkorraldusega tehniliselt midagi ei muutunud, sest endised otsekorralduslepingud asendusid automaatselt uue püsimakse teenusega. Lisaks on võimalik kõiki laekunud e-arveid internetipangas ühes kohas näha. Uue süsteemi järgi saab otsekorraldusega tasuda vaid Eesti Pangaliidu standardile vastava XML-faili ehk digiarvega.

Ettevõtetel tuleb kõik tasumisele saadetavad arved edastada XML-formaadis. Kuigi avalikus kommunikatsioonis rõhutati, et kliendid midagi tegema ei pea, unustasid paljud ettevõtjad või korteriühistu esindajad asjaolu, et teatud sammud oleks tulnud siiski astuda.

Digiarve eelistest ja saatmisest loe lähemalt veebiajakirjast Raamatupidamised Pluss.