Enne juhatuse liikmeks määramiseks nõusoleku andmist tuleb alati endale teadvustada, millised kohustused ning ka võimaliku vastutuse see endaga kaasa toob. Samuti tuleb tutvuda ka asjakohase õigusliku regulatsiooniga.
Siinkohal on oluline rõhutada, et juhatuse liige ei vabane vastutusest ka siis, kui ta teeb kõik endast oleneva ehk tegutseb parimal võimalikul viisil oma oskusi kasutades. Juhatuse liikme puhul lähtutakse alati n-ö keskmisest kvaliteedist ehk sellest, kuidas oleks keskmine juhatuse liige sellises olukorras käitunud. Loomulikult tuleb alati lähtuda ka juriidilise isiku eripäradest, mille juhatuse liikmeks soovib isik hakata. Näiteks ei saa enamik inimesi hakkama suure panga juhtimisega ehk kui inimene ka maksimaalselt pingutab, siis on ta ikkagi oma kohustusi rikkunud, sest tal lihtsalt pole vajalikke oskusi.
Kõige sagedamini räägitakse juhatuse liikmete puhul eelkõige tsiviilõiguslikust vastutusest, mis kaasneb olukorras, kui juhatuse liige pole piisavalt hoolikas. Vähem on aga käsitletud juhatuse liikmete kriminaalõiguslikku vastutust, millel võivad olla juhatuse liikme jaoks tsiviilõigusliku vastutusega võrreldes palju halvemad tagajärjed – välistatud pole ka reaalne vanglakaristus.
Alljärgnevalt on tutvustatud peamisi karistusõiguse norme, mida juhatuse liikmed rikuvad.
Omastamine
Tegemist on kuriteoga, mille toimepanemisel pööratakse enda või kolmanda isiku kasuks enda valduses olev asi. Ehk tegemist on olukorraga, kus isikul on tegelik võim mingi asja üle – talle on antud asja üle valdus. Selleks võib olla näiteks töövahend, aga ka raha – sh arvelduskonto kasutamise õigus.
Omastamine ongi juhatuse liikmete puhul üks sagedamini toimepandavaid kuritegusid ja seda just äriühingute puhul, kus juhatuse liige on ühtlasi äriühingu omanik (osanik või aktsionär).
Omastamise puhul on väga oluline meeles pidada, et äriühingu omaniku jaoks on äriühingu vara alati võõras. Ehk kui mulle kuulub osaühing, mille omandis on sõiduauto, siis ma ei ole sõiduauto omanik. Sõiduauto kuulub vaid ja ainult osaühingule ja mina oman osaühingut. Sellest põhimõttest on sageli raske aru saada, kuid viidatud põhimõtte ignoreerimine võib lõppeda reaalse vanglakaristusega.
Pikemalt omastamisest koos näidetega ja ka teistest juhatuse liikmete poolt sooritatud kuritegudest saab lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised septembrinumbrist. Ajakirja saab tellida siit.
