Töölähetuseks loetakse töötaja ajutist tööülesannete täitmiseks eemal viibimist oma tavapärasest töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohast. Töölähetusega ei ole tegemist ja töölähetuse määrusega kehtestatud hüvitisi ega päevarahasid ei maksta, kui töötaja teeb sõite elukoha (ka kodukontor) ja töölepinguga määratud koha vahel.

Kas tegu on töölähetusega?

Töötajate lähetusse saatmine on reguleeritud:

• töölepingu seadusega (edaspidi  – TLS) ja
• Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009 määrusega nr 110 „Töölähetuste kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuste päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, milles on toodud töölähetuse kulude hüvitamise kord ning välislähetuse päevaraha maksuvabastuse tingimused.

Vastavalt TLS-i §-i 21 lõikele 2 ei või töölähetus kesta rohkem kui 30 päeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Töötaja nõusolekut ei ole vaja, kui ta saadetakse lähetusse ajaks, mis ei ületa 30 päeva.
Ilma töötaja nõusolekuta ei tohi lähetada rasedalt töötajalt ja töötajat kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last. Alaealist töötajat saab lähetusse saata üksnes alaealise enda ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.

Töölähetus võib kesta ka üle 30 päeva, kui tööandja ja töötaja on selles kokkuleppele jõudnud. Seega on poolte kokkuleppel pikem töölähetus võimalik. Oluline on hoopis veenduda, kas tegemist on üldse töölähetusega.

Artiklit töölähetuse korrektsest dokumentatsioonist saab täismahus lugeda Raamatupidamisuudiste värskest (RU 1, 2019) numbrist, mis ilmub varsti.

Telli ajakiri Raamatupidamisuudised 2019. aastaks siit ja leiad meie trükiajakirjast palju kasulikku lugemist aastaringselt.