Seda on Euroopas nii avalikus kui ka erasektoris propageeritud erinevatel põhjustel: tööandja kulude kokkuhoiu, töötajate motiveerimise ja riigi infrastruktuuride koormuse vähendamise tõttu, aga ka töökohtade äärealadele loomise võimaluse ning puuetega inimeste aktiivsema tööellu kaasamise pärast.
Mis on kaugtöö?
Juba 1950. aastatel unistas küberneetika isa Norbert Wiener oma teoses „The Human Use of Human Beings“ sellest, et faksimasina abil võiks Euroopas asuv arhitekt juhendada hoone ehitust USA-s, vajaduseta ise ehitusplatsile kohale minna.
Infotehnoloogilisi tendentse arvestades ongi töölepingu seaduses (TLS) eraldi kaugtöö tegemise võimalus reguleeritud. Õiguslikus mõttes tähendab kaugtöö seda, et töötaja teeb oma tavapärast tööd väljaspool tööandja ettevõtte ruume või tegevuskohta (TLS § 6 lg 4). Siin aga tekib küsimus, kuidas suhestuvad omavahel kaugtöö tegemise ning töölepingus kokkulepitav töö tegemise koht (TLS § 20)? Praktikas peab tõdema, et erilist vahet nende kahe mõiste vahel ei olegi. Mõlemad põhinevad kokkuleppel ning kirjeldavad töö tegemise tegelikku kohta. Tõsi – kui töö tegemise kohas võibki stabiilselt töötada, siis kaugtööd mõistetakse pigem kui ajutist viibimist väljaspool töökohta. Samas tehakse ka täielikult eksternset kaugtööd ehk töötatakse ainult väljaspool tööandja ettevõtet (näiteks kui tööandjal on väga väike kontor ning ta soovib tööjõukulusid säästa), misjuhul langeb kaugtöö tegemise koht kokku töö tegemise kohaga.
Siinkohal võib lugejale tunduda, et kaugtöö ei erine oluliselt töölähetusest, mis kujutab endast samuti tööandja asukohast väljaspool töötamist. Nende erinevus seisneb aga selles, et kaugtööd tehakse väljaspool ettevõttet, kuigi tavapäraselt saaks seda teha ettevõtte piires. Töölähetust kasutatakse aga siis, kui tööd ei saa asutuses teha. Kui kaugtöö on kokkuleppeline, siis töölähetuseks on tööandjal õigus töötajat saata kuni 30 päevaks ilma kokkuleppeta. Riigikohus on kinnitanud, et lähetus võib kesta ka märksa kauem kui 30 päeva, mistõttu kaugtöö ja lähetuse piirid samuti ähmastuvad.
Kuidas kaugtöös kokku leppida?
Kaugtööd saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Tööandja ei saa töötajat kaugtööd tegema sundida, sest töötajal on õigus eeldada, et tööd tehakse kokkulepitud kohas ning ta ei pea hakkama töösuhte ajal oma elu seetõttu ümber korraldama. Samuti ei saa töötaja sundida tööandjat kaugtööd võimaldama (tavapäraselt kodus töötama). Seetõttu kasutataksegi kaugtöö võimaldamist töötajate motiveerimiseks. Kui ettevõtja soovib töötajat ainult kaugtööks rakendada, tuleks selles kindlasti juba töölepingut sõlmides kokku leppida, kuna töötaja võib hiljem lihtsal põhjusel kaugtöö kokkuleppe allkirjastamisest keelduda.
Kaugtööst ja sellega seotud kulude hüvitamisest loe täpsemalt veebiajakirjas Pluss.
