Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi – TTOS) on sätestatud kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse mõisted. Nende erinevusest ja ennetamisest allpool kirjutamegi.
Kutsehaigus
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister, mille järgi jagunevad kutsehaigused:
- respiratoorseteks kutsehaigusteks ja -kasvajateks,
- kutsenakkushaigusteks ja kutseparasiithaigusteks,
- töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigusteks,
- kutsenahahaigusteks ja -kasvajateks,
- töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigusteks.
Eestis diagnoositakse enim füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigusi. Kutsehaiguse saab diagnoosida ainult töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi. Terviseseisundi kindlaks määramine on aeganõudev protsess, mille käigus tehakse töötajale mitmeid uuringuid tervisekahjustuste väljaselgitamiseks. Lisaks kogub töötervishoiuarst andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. TTOS-i § 23 lg 5 nõuab:
- tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
- töötajalt väljavõtte tervisekaardist.
Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Määruse «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord» § 9 lg 1 järgi uurib tööinspektor kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi. Uurimise vajadus otsustatakse Tööinspektsioonis pärast töötervishoiuarstilt kutsehaigestumise teatise saamist.
Ettevõttes, kus on registreeritud mitmeid sarnastest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigusi, ei uuri tööinspektor asjaolusid juhul, kui varem on sarnastest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigust uuritud ning tööandja on võtnud kasutusele tööinspektori soovitatavad abinõud järgnevate kutsehaigestumiste tekke vähendamiseks.
Näide 1
Töötajal diagnoositi 02.02.2015. aastal kutsehaigus metsamajandusettevõttes. Kutsehaigestumist põhjustanud ohutegurid olid füüsiline ülekoormus ja sundasendid. Viimase viie aasta jooksul on ettevõttes 10 töötajal diagnoositud samalaadsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigus.
Tööinspektor on uurinud 2 / 3 nimetatud ettevõttes diagnoositud kutsehaigustest. Uurimise tulemustel on tööandja vähendanud töötajatel raskuste käsitsi teisaldamist, suurendanud puhkepauside pidamise võimalust ning võimaldanud abivahendeid raskuste teisaldamisel.
Kuid vaatamata tööandja tegevusele ohutu ja tervislikuma töökeskkonna loomisel, ei ole võimalik täielikult kõikide töötajate haigestumist vältida. Seda loetakse jääkriskiks ning sellega peab tööandja arvestama. Nendele tulemustele tuginedes ei alustanud tööinspektor kutsehaigestumise uurimist ning saatis kutsehaigele uurimata jätmise teate koos põhjendusega.
Kutsehaigestumise uurimise alustamisest teavitab tööinspektor tööandjat ja kutsehaiget. Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks kogub tööinspektor andmeid kutsehaige töötingimuste kohta. Andmete kogumiseks kasutatakse kirja teel kutsehaigele küsimustiku saatmist või silmast silma vestlemist.
Tööst põhjustatud haigustest ja kutsehaiguste ennetamisest loe lähemalt Raamatupidamisuudised nr 3, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.
