07.10.2013 Esmaspäev

Raamatupidaja kriminaalõiguslik vastutus

Juriidiliste isikute raamatupidamise õigsuse eest vastutab seaduse kohaselt juhatus. Praktikas on aga juhatuse teadmised raamatupidamisest sageli puudulikud, mistõttu on just raamatupidaja see, kelle ülesanne on tagada raamatupidamise korrektsus.

Tanel Melk, juhtivpartner ja Liisa Surva, vanemjurist
Tanel Melk, juhtivpartner ja Liisa Surva, vanemjurist Foto: Tanel Melk & Partners Law Firm

Raamatupidaja vastutuse kontekstis on see oluline eelkõige kahest aspektist: esiteks ei tohi raamatupidaja ise rikkumisi toime panna ning teiseks peab raamatupidaja tagama, et juhatuse antud korraldused oleksid seadusega kooskõlas. Seega olukorras, kus juhatuse liige soovib teha midagi, mis läheb vastuollu raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega, on just raamatupidaja sageli isikuks, kes oma teadmiste ja kogemustega saab suunata juhatuse liikmed tagasi õiguspärasele teele.

Raamatupidajate toimepandavad kuriteod

Raamatupidajatel on sageli täielik ülevaade juriidilise isiku (nii äriühingute kui ka sihtasutuste ja mittetulundusühingute) raamatupidamisest, mistõttu võib tekkida kiusatus seda olukorda ära kasutada.

Artiklis on käsitletud omastamist ja usalduse kuritarvitamist, mille puhul on tegemist kuritegudega, mille toimepanemine on raamatupidajate õigusi ja võimalusi arvestades kõige tõenäolisem.

Omastamine

Tegemist on kuriteoga, mille toimepanemisel pööratakse enda või kolmanda isiku kasuks enda valduses olev asi. Ehk tegemist on olukorraga, kus isikul on tegelik võim mingi asja üle – talle on antud asja üle valdus. Raamatupidajate puhul on selleks eelkõige arvelduskonto kasutamise õigus.

Omastamine on kõige sagedamini raamatupidajate toimepandavaid kuritegusid, sest paljudel juhtudel on just raamatupidaja see isik, kes tasub juriidilise isiku arveid, töötajatele töötasu jms. Sellises olukorras võib tekkida kiusatus maksta endale kokkulepitust suuremat töötasu, preemiat vms. Kui aga õiguslik alus (leping) selliste väljamaksete tegemiseks puudub, on üldjuhul tegemist omastamisega.

 

Siinkohal on oluline rõhutada, et omastamisega on tegemist ka olukorras, kus väljamakseid tehakse kolmandale isikule. Teise isiku vara omastaja võib omastatava vara pöörata nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks. Omastamisega on tegemist ka juhtudel, kui näiteks äriühingu raha eest tehakse raamatupidaja poolt ja juhtkonnaga kooskõlastamata annetusi heategevusorganisatsioonidele – kuriteo toimepanija ei pea saama sellest ise kasu.

Oluline on meeles pidada, et vaidluste vältimiseks peab raamatupidaja alati tagama, et iga tema tehtud makse on tehtud õiguslikul alusel ning vaidluse korral suudab ta seda ka üheselt mõistetavalt tõendada.

 


Lähemalt raamatupidajate kohustustest ja õigustest saate lugeda Raamatupidamisuudiste oktoobrinumbris ilmuvas artikli jätkus. Ajakirja saab tellida siit.