Artiklis keskendun raamatupidamise dokumentide üleandmise nõude täitmisele ja sellest tulenevale vastutusele. Vaatan ka juhtumeid, kus puudub selgus, kuidas toimida vastukäivate korralduste puhul.
Nõude esitaja volitused
Esmalt tuleb kindlaks teha, kas dokumentide üleandmise nõude esitajal üldse on pädevust ja volitusi sellise nõudmise esitamiseks.
Äriühingu või mittetulundusühingu nimel on õigustatud nõuet esitama juhatuse liige. Seega tasub alati äriregistrist üle kontrollida, kas nõude esitamise ajal on konkreetne isik ikka veel juhatuse liige ning kas tal on õigus üksinda ühingut esindada. Päringu tegemine on tasuta ega võta kaua aega.
Juhul kui dokumentide täieliku või osalise üleandmise nõude esitajaks ei ole juhatuse liige, siis peab tal olema volikiri, või on juhatuse liige andnud varem korralduse, et dokumente tuleb vastu võtma tema asemel teine isik.
Kindlasti on oluline veenduda, kas tegemist on ikka sama isikuga, kes väidetakse olevat. Oma kogemuste põhjal võin kinnitada, et väga harva küsitakse näha volituste aluseks olevat dokumenti. Dokumendi küsimist pole mõtet karta, sest paraku ei saa alati arvestada, et käitutakse heauskselt ja nõuded dokumentide üleandmiseks on õiguspärased.
Iseäranis kehtib see osanike ja juhatuse liikmete erimeelsuste korral, kus osa-/aktsiakapital jaguneb pooleks ja mõlemad osanikud/aktsionärid on ka juhatuses.
Sellest, millised on raamatupidamisfirma ja raamatupidaja kohustused dokumentide üleandmisel ja vastutus nende üleandmisest keeldumisel, võib lugeda peagi ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 7, 2016. Paketi „Raamatupidamisuudised" saab praegu tulevaks aastaks tellida soodushinnaga. Jõulueelse kampaania kohta leiab täpsemat infot aadressilt http://rup.ee/tellimine
