Ettevõtte valduses oleva sõiduauto kasutamine eratarbimiseks tekitab erisoodustuse, kui sõiduautot kasutanud töötaja selle kasutamise eest ei tasu seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Seoses sõiduauto soetusmaksumuselt ja kasutuse tasult ning sõiduautoga seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangutega ei kuulu erisoodustuse tulumaksu baas alates 1. detsembrist 2014 enam käibemaksuga maksustamisele, kuid ei muutunud tulumaksuga maksustatava erisoodustuse ja sotsiaalmaksu arvutamise maksubaas ja kord.
Alates 1. detsembrist 2014 lubatakse käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 30 lg 4 kohaselt real juhtudel sõiduauto soetamisel, kasutusel kasutuslepingu alusel ja selliste sõiduautode jaoks kaupade ja teenuste soetamisel 100% sõiduauto soetuse sisendkäibemaks maha arvata (eeldusel, et puudub maksuvaba käive). Üks selline juhtum on KMS-i § 30 lg 4 punkti 5 järgi, kui sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Märgime, et selles sättes on märgitud „eranditult vaid ettevõtluse tarbeks“, mis rõhutab eriti selgelt, et sellisel juhul eeldatakse, et sõiduautot tuleks kasutada ainult ettevõtluseks ja mitte mingil juhul töötaja eratarbeks.
Alates 1. septembrist 2014 muudeti isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks kasutamise eest (edaspidi – töösõidud) makstava hüvitise korda ja piirmäära.
Alates 1.09.2014 võib isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest maksta hüvitist ainult sõiduarvestuse alusel.
Eeltoodud õigusregulatsioonid eeldavad tõendamisel sõiduauto kasutusel sõiduarvestuse pidamist. Tulumaksuseadus (edaspidi – TuMS) ja KMS ei kasuta sõiduauto puhul sõidupäeviku mõistet, kuid tavapärases kõnepruugis on see sõna väga levinud.
Sõidupäeviku pidamise reeglite ja vigade kohta loe lähemalt Raamatupidamisuudised nr 2, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.
