Kohtute ringmäng konkurentsikeelu kokkuleppe ümber
13. veebruari 2019 otsuses kohtuasjas nr 2-16-1189 käsitles riigikohus konkurentsi osutamise eest tasu maksmist juhatuse liikmele, kes võis oma tegevusega tekitada äriühingule kahju.
Allan Kiil pöördus kohtusse, kuna AS Tallinna Sadam (edaspidi – Tallinna Sadam) keeldus talle välja maksmast hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest.
Allan Kiili ja Tallinna Sadama vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingus oli ette nähtud igakuise hüvitise maksmine summas 2000 eurot 12 kuu jooksul alates lepingu lõppemisest.
Tallinna Sadam keeldus hüvitise maksmisest, viidates lepingu lõpetamise erandlikele asjaoludele. Nimelt pidas Kaitsepolitseiamet Allan Kiili kinni rahapesu kahtlusega. Lisaks kahtlustati teda Tallina Sadama juhatuse liikmena suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Eeltoodust tulenevalt asus Tallinna Sadam seisukohale, et ta ei pea Allan Kiilile hüvitist maksma, sest juhatuse liikme leping ei näe ette hüvitise maksmist olukorras, kus juhatuse liige rikub oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu või tekitab Tallinna Sadamale või tema võlausaldajale kahju. Tallinna Sadam leidis, et sellises olukorras oleks hüvitise maksmine ka vastuolus hea usu põhimõttega.
Asjas on tehtud mitu otsust, muuseas on eelnevalt teinud otsuse ka riigikohus ja saatnud asja lahendamise tagasi ringkonnakohtule.
Sellest ja teistest kohtuotsustest saate lugeda varsti ilmuvas Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 2, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.
