Eile kutsus Nasdaq Tallinn börs kokku teadlased, majandusanalüütikud ja ettevõtjad võlakirjadeteemalisele arutelule „Mida teha, et koid sukasäärest sääste ära ei sööks?“.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles avasõnades, et börs on iga riigi kapitalituru suurim osaline ja oluline infrastruktuuri osa. Selle heast käekäigust võidavad kõik, sest hästi toimiv kapitaliturg on majanduse vereringe oluline osa, parandab ettevõtete rahastamisvõimalusi ja aitab neil ambitsioonikaid plaane teoks teha. Riik saab sellele hoogu juurde anda, aidates sellega majandus taas kasvule. Ühe võimalusena näeb ta riiklike võlakirjade emiteerimist jaeinvestoritele.
Eesti inimestel pole kunagi varem olnud nii palju raha käes, seda on üle 12 miljardi euro ja suur osa sellest lihtsalt seisab kontodel. Osa sellest saaks inimesed laenata riigile. Olen veendunud, et riigi võlakirja välja andes oleks sellest kasu kõigile – nii riigile, inimestele kui ka kapitaliturule,
sõnas Ots.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tegi ülevaate riikide laenudest ja võlakirjadest ning tõdes, et riigi võlg kasvab väga kiiresti, ehkki pole teiste Euroopa riikidega võrreldes märkimisväärselt suur. „Peame püüdma selle poole, et riigi rahandus saaks paremasse korda, laenu võtmisest me aga ei pääse.“
Kui seni on Eesti riigile laenamisest osa saanud vaid professionaalsed investorid, siis Kaasiku sõnul võiks ka inimestel ja ettevõtetel selle vastu huvi olla. „Eestlased on küllaltki konservatiivsed investorid. Sääste tervikuna vaadates on näha, et soovitakse raha kindlalt hoida. Riigi võlakiri on kahtlemata atraktiivne alternatiiv pangahoiustele,“ ütles Kaasik.
Ka turule tervikuna oleks Eesti inimeste kaasamine kasulik. „Esiteks on kodumaine investor nõudlikum ka poliitikute suhtes, sest ta soovib, et tema raha väärtus püsiks. Teiseks, Eesti investor pole nii närviline kõikide sündmuste suhtes, sest ta on teadlikum riskide hindaja kui Londoni börsimaakler, kes reageerib uudistele teistmoodi,“ sõnas Kaasik.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes, et võlakiri on väga fundamentaalne ja vajalik finantsinstrument riigile. „Riik maksab võlakirjadelt Eesti inimestele intressi ja nii toimub raha ümber jagamine riigis sees, tekib normaalne raharinglus ning raha ei jookse riigist välja,“ rääkis Uusküla.
Kohalikel investeeringutel on aga majandusest laiemgi mõju, rõhutas Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane. „Riigi võlakirjad maandavad ka julgeolekuriske, ehkki sellest ei räägita.“ Varblase sõnul on nii Jaapan kui ka Itaalia oma rahvalt raha laenanud ning see on toonud neile stabiilsuse kriiside ajal, sest oma kodumaa vastu ei spekuleerita.“
Redgate Capitali partner Valeria Kiisk ütles, et geopoliitiline oht ei mõjuta kohalikku investorit sama palju kui välisinvestoreid. Praegu aga on võimalused Eesti inimeste jaoks piiratud. „Võlakirjade osas on turg nagu ühe jalata taburet, puudu on riigivõlakirjade pakkumisest jaeinvestoritele,“ ütles Kiisk.
Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe Ain Hanschmidti sõnul muutub riigi majandus võlakirjade toel oluliselt kriisikindlamaks: „Välisinvestorid julgevad siis siia tulla, kui Eesti inimesed ise investeerivad ja end kaitsevad. Ilma laenude ja võlakirjadeta moodsat majandust üles ei ehita.“
„Teadusuuringud näitavad, et investorite home bias ehk kodumaise eelistamine on väga tugev. See koondab eri aspekte: tuttavus, lojaalsus, patriotism,“ selgitas TalTechi professor Tõnn Talpsepp kodumaiste instrumentide atraktiivsust.
Eesti riik on alates 2020. aastast emiteerinud nii pikaajalisi kui lühiajalisi võlakirju. Mai lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Kas järgmisi võlakirju emiteeritakse ka jaeinvestoritele, pole riik veel otsustanud.
