Investeerijate osakaal on kõrgeim 16–24-aastaste ja 25–34-aastaste seas, kes investeerivad vastavalt 30 ja 38 protsenti, ning madalaim 50+ aastaste hulgas.
Aeg on investori suurim sõber
Rahatarkuse kasvu näitavad uuringu tulemused kõigis vanuserühmades, kuid eriti selgelt noorte seas. „Inflatsioon sööb raha ostujõudu, seetõttu tasub kõigil kaaluda kogutud raha investeerimist. Säästude hoidmine üksnes pangakontol või sularahas tähendab selle väärtuse järjepidevat langemist,” ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson.
Ta lisas, et investeerimine on üks tõhusamaid võimalusi säästude kasvatamiseks pikema perioodi vältel. „Aeg on investori suurim sõber ja tänu liitintressi mõjule võib isegi väikeste summade järjepidev investeerimine pakkuda märkimisväärset meelerahu. Ootamatused on elu osa ja suurem säästupuhver aitab nendega vanusest hoolimata paremini toime tulla,” märkis Janson.
Sääste investeerivatest Eesti inimestest 53 protsenti eelistab raha paigutada aktsiatesse. Sellele järgnevad tähtajalised hoiused 41 protsendiga, kolmas pensionisammas 39 protsendiga, indeksifondid 31 protsendiga ja kinnisvara 28 protsendiga. Ühtlasi on tegemist populaarseimate varaklassidega, kuhu Eesti elanikud plaanivad järgmise kuue kuu jooksul investeerida.
Janson tõi välja, et isikliku aktsiaportfelli ehitamine on Eesti inimesi kaua köitnud ning aina populaarsemaks muutub ka raha paigutamine indeksifondidesse. „Hea meel on näha, et ka kolmas sammas kogub maksutõhusa investeerimistootena aina populaarsust,” märkis Janson, kes julgustab Eesti elanikke maksuvõitu pakkuvaid investeerimisvõimalusi veelgi rohkem ära kasutama. Hea näitena saab alates eelmisest aastast suunata edaspidi teise pensionisambasse kahe protsendi asemel ka neli või kuus protsenti oma brutopalgast.
Alustuseks sobivad hästi indeksifondid
Uuringus osalenud, kes raha üksnes säästavad, kuid ei investeeri, tõid peamise põhjusena välja investeerimisvaldkonna keerukuse. Samuti kardetakse raha kaotada. Jansoni sõnul on tulevase investori vaates alalhoidlikkus pigem tugevus, sest aitab vältida liigsete riskide võtmist. Ühtlasi on varaklasside riskitase erinev ja sageli tasubki esmalt kätt proovida ning kogemust hankida neist turvalisematega.
„Tihti panevad inimesed endale surve peale sellega nagu tuleks kohe alguses teha ainult ühe ettevõtte aktsiate ostmisega kümnesse tabav valik. Tegelikult sobivad alustamiseks paremini indeksifondid, mis investeerivad paljudesse aktsiatesse korraga ja hajutavad seeläbi riski,” soovitas Janson.
Hea viis investeerimisega alustada on tutvuda erinevate teenusepakkujate investeerimisteenuste valikuga. Näiteks saab Kasvukontole teha endale sobiva suurusega sissemakseid, mille alusel panga spetsialistid sooritavad varem valitud väärtpaberitehinguid.
Janson rõhutas, et enne alustamist on tähtis selgeks teha investeerimise põhitõed, hinnata enda riskitaluvust ning seada konkreetsed ja realistlikud eesmärgid, mis hoiavad motiveerituna. „Selliselt loob inimene endale tugeva vundamendi isikliku investeerimisteekonna planeerimiseks ja strateegia kujundamiseks. Järjepidevus on tulevikukindluse kasvatamise võti,” ütles Janson.
