Kolmanda samba sissemaksetelt saab tulumaksu tänavu tagasi 73 protsenti Eesti elanikest, mida on võrreldes eelmise aastaga pea 10 protsenti rohkem. Kõige rohkem ehk 34 protsenti vastanutest suunab raha igapäevakulutusteks, milleks võivad olla toit, eluasemekulud ja muud vältimatud väljaminekud.
Eesti elanike investeerimisharjumused
24 protsenti Eesti elanikest teeb täiendavaid sissemakseid kolmandasse pensionisambasse, pannes rõhku tuleviku kindlustamisele – aktiivsemalt taaspanustavad kolmandasse sambasse naised 27 protsendiga, samas kui meeste hulgas on see näitaja 22 protsenti. 10 protsenti investeerib aktsiatesse, väärtpaberitesse või fondidesse, et oma vara kasvatada ning 16 protsenti vastanutest tunnistab, et kogub kindla eesmärgiga suuremate ostude või unistuste täitmiseks.
Kõige aktiivsemad kogujad ja investeerijad on vanuserühmas 18–39 eluaastat – täiendava sissemakse kolmandasse pensionisambasse teeb neist kolmandik. Samuti on nende hulgas rohkem neid, kes investeerivad aktsiatesse, väärtpaberitesse või fondidesse. Vanuses 40–59 tasakaalustatakse igapäevakulutusi ning kogumist: tulumaksutagastust kasutatakse igapäevakuludeks, kuid paigutatakse raha ka kolmandasse sambasse ning kogutakse kindlaks eesmärgiks.
SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul näitavad uuringu tulemused, et teadlikum osa pensionikogujatest paneb tulumaksutagastuse kohe uuesti tööle, luues nii aluse järgmiseks tulumaksutagastuseks aastal 2026. „Kuna tulumaksumäär on sellest aastast kaks protsendipunkti kõrgem, on ka tulumaksutagastus järgmisel aastal vastavalt suurem. Esimeses järjekorras on mõistlik investeerida maksusoodustusega võimalustesse ehk kolmas sammas ja teise samba maksemäära tõstmine, ja alles seejärel teha lisainvesteeringuid mujal.“
„Järjekindel investeerimine võib keskmise palgaga inimesele luua korraliku puhvri. Tulumaksutagastuse kohene paigutamine kolmanda samba fondi võimendab pensionivara kasvu ja laseb liitintressil teha oma tööd. 2004. aastal investeerimist alustanud keskmise palgaga inimene, kes on maksimaalselt ära kasutanud riigipoolsed tulumaksutagastused, on nüüdseks loonud endale 75 000 euro suuruse reservi,“ lisas ta.
Kolmanda samba suur eelis on maksusoodustus
Enamik inimesi ehk 73 protsenti kogub pensioniks, et elukvaliteeti hoida ja pensionieas paremini toime tulla. Lisaks motiveerib 27 protsenti pensionifondi eeldatav kõrgem tootlus võrreldes hoiustega, samas kui 26 protsenti väärtustab võimalust saada tulumaksu tagastust. Vähemal määral mõjutab otsust tööandja panus – kaheksa protsenti kasutab seda võimalust lisakogumiseks.
„Näeme, et kolmandast sambast on saamas tuleviku kindlustamiseks eelistatud finantsinstrument, mille suur eelis on maksusoodustus. Pea kolmandik panustab vabatahtliku kogumispensioni lahendustesse, sest ootab pensionifondidelt hoiustega võrreldes kõrgemat tootlikkust. Senine ajalugu on seda ka kinnitanud – paarkümmend aastat turul olnud fondide tootlikkus alates tegevuse algusest on olnud hoiustest kõrgem ning seda isegi tagastatud tulumaksu arvestamata. Erinevalt hoiustest ei ole aga fondide tootlikkus garanteeritud ja tuleviku tootlus võib olla mineviku tootlusest nii madalam kui kõrgem,“ märkis Võrklaev.
SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
