„Lõhe inimeste hoiakute ja tegeliku finantskäitumise vahel suureneb. Ehkki uuringu kohaselt peab raha kogumist oluliseks enamik Eesti inimestest, säästab 68 protsenti vastanutest vähem kui 10 protsenti sissetulekust. Paraku muudab vähene säästumäär Eesti elanikud ootamatuste suhtes väga haavatavaks,” ütles LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.

Turvatunde kasvatamiseks tasub luua meelerahufond

Suurim rahaline ebakindlus valitseb 25–34-aastaste seas, kellest koguni 41 protsenti tuleks sissetuleku kaotamisel toime kõigest ühe kuu. Seevastu 35–49-aastaste puhul on vastav näitaja 37 protsenti ja 50+ vanuserühmas 26 protsenti.

Üldine soovitus turvatunde kasvatamiseks on luua meelerahufond, millest saab vajaduse korral katta oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. „Rahaline puhver on oluline, et suurendada valmisolekut ootamatute väljaminekute katmiseks – olgu põhjuseks näiteks tervisekulud, koduremont või töökaotus. Meelerahufond aitab keerulises olukorras vähemalt lühiajaliselt säilitada harjumuspärase elukorralduse,” sõnas Pikkel.

Ometi selgus uuringust, et kolm kuud või rohkem suudaks praeguseks kogutud säästudega hakkama saada vaid 30 protsenti Eesti tööealistest. Veel 2022. aastal oli vastav näitaja 48 protsenti. Eriti teravalt torkab silma vanuserühm 35–49, kuhu kuuluvatest inimestest ainult 24 protsendil on sääste enam kui kolme kuu jagu. Ühtlasi selgus uuringust, et 25–34-aastaste puhul on vastav näitaja 29 protsenti ja 50+ vanuserühmas 37 protsenti. 

Järjepidevus on rahalise kindlustunde kasvatamise võti

Viimaste aastate kiire elukalliduse tõus on Eesti elanike sääste oluliselt vähendanud. Samal ajal on säästmise ja investeerimisega seotud müüdid visad kaduma. „Regulaarsed ja automatiseeritud sissemaksed meelepärasesse kogumislahendusse on üks tõhusamaid ning nutikamaid viise enda tulevikukindluse kasvatamiseks,” ütles Pikkel.

Ühtlasi lükkab Pikkel ümber müüdi, et investeerimisega tasub alustada üksnes paksu rahakoti olemasolul. Tema sõnul on tegelikkus vastupidine.

„Enamasti on mõistlik algust teha just väikeste summadega, et hankida kogemusi ja õppida. Investeerimise puhul on pikaajalise edu vundament ja hea ennustaja säästmisharjumuse kujundamine. Järjepidevus on rahalise kindlustunde kasvatamise võti,” rõhutas Pikkel.

Ta lisas, et mugavate ja turvaliste kogumislahenduste hulk on Eestis suur ning kindlasti leiab igaüks endale laiast valikust sobiva. Säästmist ja investeerimist tasub vaadata teekonnana ning liikuda väikeste sammudega. Hea mõte on planeerida säästmine kuude kaupa ja seadistada automaatsed püsimaksed endale sobivas summas.

Võttes aluseks Eesti keskmise brutopalga ehk 2000 eurot ja seades eesmärgiks koguda kahe aastaga kolme kuu kulusid kattev meelerahufond (näiteks 5000 eurot), peaks iga kuu säästma pisut üle 200 euro. „Veelgi nutikam on kasutada erinevate teenusepakkujate valikus olevat kogumiskontot, kuhu säästetud summalt saab teenida ka väikest intressi. See on võimendus, mis eesmärgi täitmisele kaasa aitab,” ütles Pikkel.