Vahetuslepingut reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) §-id 245–255. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.

Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana.

Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne.

Seega on vahetusleping tavaline müügileping, ainult raha asemel antakse vastu samaväärne kaup.

Vahetuslepingule kehtivad kõik müügilepingu põhimõtted, sisuliselt on tegemist kahe müügilepinguga. Tehingupooli käsitletakse korraga nii ostja kui ka müüjana ning tehingutele kohalduvad kõik müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Kuigi VÕS-i § 255 kohaselt eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne, võidakse vahetada ka kaupu või teenuseid, mille hind ei ole võrdne. Sel juhul kattuv summa tasaarvestatakse ja ülejäänud summa makstakse rahas.

Sellest, kuidas vahetustehingut maksustatakse, saab lugeda varsti ilmuvast veebiajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss nr 6, 2016.