- Eesti ettevõtte töötaja Jaan Kask saadetakse välislähetusse Lätti, kus tehakse Läti ettevõtjale müüdud seadme garantiiremonti. Lähetus kestab 23. märtsist 4. aprillini ehk 13 päeva. Sama töötaja järgmine lähetus kestab 15.–30. aprillini ehk 16 päeva.
- Töötaja Mari Maasikas (kes saab vanaduspensioni, kuid töötab töölepingu alusel) viibib välislähetuses Poolas, kus ta otsib ettevõttele uusi äripartnereid. Lähetus kestab 26. märtsist 8. juunini ehk 75 päeva. 1.–8. juunini makstakse talle päevaraha 65 eurot päevas ehk maksuvaba piirmäära ületav summa. Ülejäänud päevade eest makstakse päevaraha maksuvaba piirmäära ulatuses.
Kuidas neile kahele lähetusse saadetud töötajale arvutada maksuvaba päevaraha ning maksustada ja deklareerida selle maksuvaba piirmäära ületavat summat?
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 p 1 järgi ei maksustata tulumaksuga: «ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtumis- või kont rollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.»
TuMS-i järgi saab maksta maksuvaba päevaraha töölähetuse esimese 15 päeva eest 50 eurot päevas, kuid seejuures mitte rohkem kui 15 päeva kalendrikuu kohta.
Lähtuda tuleb töölähetuse otsuses toodud töölähetuse ajavahemikust eeldusel, et töötaja ka tegelikult sellel ajal oli töölähetuses. Seega, kui töölähetus algab ühes kuus ja järgneb teises kuus, siis jagunevad selle töölähetuse esimesed 15 päeva kahe kuu peale.
Põhjalikumalt saate nende kahe juhtumi põhjal välislähetuse päevaraha maksustamisest lugeda ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.
