Teame ju, et Eestile kahe väga olulise riigi – Soome ja Venemaa – majandus on põrkunud suurtele raskustele ning nende eksport oluliselt vähenenud.

Sellega seoses võib ehk eksportijates uut lootust tekitada uuendatav Euroopa Liidu tolliseadustik, mis jõustub käesoleva aasta 1. maist. Uue seadustikuga püütakse juba 20 aastat kehtinud tollireegleid ühtlustada ja lihtsustada. Maksu- ja tolliameti tollispetsialist Svetlana Raudonen kirjutab Plussis, et need muudatused aitavad muu hulgas ära hoida ebatervet konkurentsi ning teevad ettevõtjatele oma teenuste pakkumise teistes liikmesriikides hõlpsamaks. 

Loomulikult tuleb jõupingutusi teha ka uute, seni tundmatute turgude uurimiseks, nagu näiteks Hiina. Seda enam, et eelmisel aastal sõlmisid Eesti ja Hiina sellekohase koostööleppe. Võib-olla suhtuvad paljud ettevõtjad niisugusesse ettepanekusse skeptiliselt, aga mõnikord peituvad uued võimalused seal, kus neid oodatagi ei oska. Rubriigis „Asjalikku välismaalt“ pakumegi lugeda Hiina ettevõtluse omapäradest.

Rahvusvaheline koostöö on tihedalt seotud Eesti töötajate välislähetustega, seetõttu on sobilik uuesti üle vaadata töölepingu seadusest tulenevad välislähetuse tingimused ning meelde tuletada uuest aastast jõustunud välislähetuse päevaraha maksuvaba ülemmäär. Põhjaliku ülevaate sel teemal teeb vandeadvokaat Maret Hallikma.

Veel pakume lugeda riigikohtus möödunud aastal tehtud kahest kontsernisiseseid suhteid täpsustavast otsusest. Rubriigist „Vajalik näidis“ leiate aga seekord juhatuse otsuse ja juhatuse koosoleku protokolli korrektse vormistuse, mis mõlemad toetuvad äriseadustikus sätestatud nõuetele.