Hiljaaegu märkis presidendi majandusnõunik Heido Vitsur, et Eesti probleem on juba pikka aega olnud töötus, tööjõupuudus, kohaliku tööjõu kehv mobiilsus ja tööjõuturu regionaalne ebaühtlus.

Kahjuks kinnitab tema sõnu ka töövahendusportaali CV Keskus värske tööjõu-uuring. Suure tööjõunappuse foonil tekitab endiselt tõsist muret noorte töötus. Paljud kõrgkoolide ja kutseõppeasutusete lõpetajad ei suuda iseenda kõrgete ootuste tõttu sobivat töökohta leida ja muutuvad seetõttu passiivseks. Samal ajal tuleb tööandjatel endil töötajaid välja õpetada, kuna nende sõnul jätab meie praegune haridussüsteem soovida, kirjutab oma artiklis Baltimaade tuntuima töövahendusportaali kommunikatsioonijuht Henri Auväärt.

Kuidas tööjõuprobleemi lahendada? Ühelt poolt on kõikjal näha töö automatiseerimist. Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhtivspetsialist Marika Korka räägib projektist „Aruandlus 3.0“, tänu millele muutub riigile vajalike andmete edastamine lähitulevikus automaatseks. See ei tähenda aga sugugi, et inimesed jäävad töötuks ja tööjõupuudus seega kaob. Keegi peab ju ka masinaid juhtima. Vastupidi, tööjõuturul muutuvad nõutuks heade IKT-oskustega töötajad ja „laia profiiliga“ loomingulise mõtlemisega spetsialistid. Sellest, milliseid oskusi tulevikus raamatupidajatelt oodatakse, räägivad oma artiklis OSKA programmi analüütikud Kaire Sõmer ja Yngve Rosenblad.

Auditijuht Olesja Timofejeva selgitab näidete abil kinkekaartide kajastamist raamatupidamises nii müüja kui ka ostja seisukohalt. Rubriigis "Kasulikku naabermaades" räägime töötamisest ja ettevõtlusest Soomes. Vajaliku näidisena leiate korteriühistu üldkoosoleku protokolli.

Kõigest eespool tutvustatust saab põhjalikumalt lugeda SIIT.