Kuna ilma arvestuseta hüvitise maksmist kasutatakse tihti mitte tööalaste sõitude hüvitamiseks, vaid tööjõumaksude optimeerimise eesmärgil, siis on eelnõu seletuskirja kohaselt muudatusel eelarve tulusid kasvatav mõju. Tõendamiskohustuse tõttu eeldatakse, et ligikaudu pooltel juhtudel ei alustata arvestuse pidamist ning senine hüvitis asendatakse samas ulatuses palgaga. Sellega kaasnev täiendav tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse laekumine on ligikaudu 4 miljonit eurot aastas.
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamist arvestuse pidamisega deklareeriti aastatel 2010–2012 keskmiselt 15 miljonit eurot aastas, keskmiselt tegi seda 3400 ettevõtet aastas. Maksuvabastuse piirmäära ületanud hüvitiste summa aastas keskmiselt 4 miljonit eurot, millest eelduslikult pool ehk 2 miljonit eurot hüvitatakse arvestuse pidamisega.
Erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaks nimetatud summalt on 1,3 miljonit eurot, mis ongi hüvitise maksuvaba piirmäära tõstmise maksimaalne võimalik negatiivne mõju maksulaekumistele. Tõenäoliselt on mõju mõnevõrra väiksem, kuna osa ettevõtteid võib deklareerida hüvitisi, mis on suuremad kui 335 eurot, ka tulevikus.
Arvestades, et muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil, on võimalik täiendav laekumine käesoleva aasta eelarvesse 1,4 miljonit eurot.
