Eesti spordivaldkonda reguleerib Eestis alates 1998. aastast spordiseadus. Seaduses on kindlaks määratud nii spordi korraldamise üldised alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi andmekoguga seonduv, spordi finantseerimine ja spordiürituste korraldamise nõuded, aga ka näiteks dopinguvastaste reeglite järgimine ning spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused.
Viimati tehti põhjalikumad ja põhimõttelisemad muudatused seaduses 2020. aastal, mil korrastati muu hulgas sportlaste tasustamist ja töösuhteid, aidates tagada neile sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi täiendati karistusseadustikku dopinguga seotud süütegude osas.
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaani sõnul on aga esile kerkinud veel mitmeid olulisi küsimusi, mille tulemusel avasime eelmisel aastal seaduse taas muutmiseks. "Nüüdseks oleme ministeeriumidele ja spordiorganisatsioonidele kooskõlastamiseks saatnud eelnõu, milles toodud muudatused võib jagada nelja suuremasse ossa," tutvustas Kaan.
Eelnõuga on plaanis vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine 45 euroni; dopinguvastaste, manipuleerimise ja spordieetika reeglite järgimise täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine; spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine ning spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse võimaldamine.
"Hetkel on spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal võimalus hüvitada vabatahtlikule spordikohtunikule tegevusega seotud kulusid kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest, kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas. Need piirmäärad kehtivad alates 2018. aastast ning ei kata seega enam spordikohtunikuna tegutsemise hädavajalikke kulusid, sest tarbijahinnaindeks on alates 2018. aastast tõusnud 42 protsenti," selgitas Klaan muudatuste vajalikkust.
Spordiorganisatsioonidel on aina raskem leida inimesi, kes oleks nõus neid võistluste korraldamisel abistama, sest kohtunikud peavad vabatahtlikule tegevusele liiga palju oma vahenditega panustama. Seetõttu kannatab võistluste korraldamise kvaliteet.
Kavandatud muudatuse tulemusel suureneb piirmäär ühes päevas kuni 45 euroni, kalendriaastas kuni 2340 euroni. Suurenenud hüvitis aitab tagada võistluste korraldajatele vajaliku abi ning spordikohtunike järelkasvu.
"Praegu kehtiv spordiseadus kohustab sportlasi ja treenereid järgima dopinguvastaseid reegleid ning sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele," jätkas Klaan. "Muudatusega soovitakse seaduse tasemel kohustada dopinguvastaseid reegleid järgima lisaks sportlastele ja treeneritele ka taustapersonali. Samuti soovitakse pahede loetellu lisada spordivõistlustega manipuleerimine ja muud spordieetika rikkumised, mille ennetamine on täna järjest aktuaalsem."
Eetikareeglite rikkumisel ning sellele järgneva spordialase karistuse kandmise ajal ei ole riigil kohane maksta karistuse kandjale toetusi. Ennetava mõju tekkimiseks luuakse lisaks toetuste maksmise lõpetamisele võimalus ka toetuse andjal nõuda tagasi juba väljamakstud riiklikud toetused, mis määrati peale rikkumist, kuid enne rikkumise tuvastamist või karistuse määramist. Praegu selleks õiguslikku alust ei ole. Muudatus puudutaks riigieelarvest makstavaid toetusi, stipendiume ja preemiaid ning samuti spordiorganisatsioonide poolt makstavaid sportlasestipendiumit ja sportlasetoetust.
Samuti soovitakse muudatustega reguleerida olümpiavõitja riikliku toetuse maksmise peatamist ja tagasinõudmist sportlasele määratud tegutsemiskeelu perioodiks.
Mis puudutab spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamist, siis Klaani sõnul peab Kehtiva seaduse kohaselt peab spordiürituste korraldaja kohalikult omavalitsuselt luba küsima, kui toimub jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir; jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega ning jalgpalli, jäähoki ja korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi kodumäng.
Muudatustega soovitakse ajakohastada ja korrastada spordiürituste korraldamise regulatsiooni ning loobuda loa taotlemise nõudest spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis praegu luba nõuavad. Samas soovitakse loakohustuse alla viia mootorispordiüritused, kus on praktilise kogemuse põhjal turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad. Eesmärk on tagada spordivõistlustest osasaajate julgeolek ja turvalisus ning korraldajatele võimalikult lihtne loa taotlemise protsess. Samuti vähendada bürokraatiat spordivõistluste korraldajate jaoks.
Lisaks soovitakse määratleda kõrgendatud turvanõuetega üritused laiemalt, mille puhul on kohustus kohalikult omavalitsuselt luba taotleda. Kõrgendatud riskiga spordivõistlused võivad olla näiteks võistlused, mis toimuvad väljaspool nende tavapärast toimumispaika, kuhu paigaldatakse suuremahulisi teisaldatavaid objekte või kus kasutatakse pürotehnikat.
Spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse võimaldamise osas märkis Klaan, et praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on lapsevanemal õigus saada tulumaksusoodustust, kui laps käib spordikoolis, ent spordiklubi puhul sellist võimalust pole. Viimase kümne aastaga on spordiorganisatsioonide asutatud spordikoolide arv kasvanud mitmeid kordi, jõudes 2023. aasta lõpuks 492 koolini. Spordikoole luuakse tihti vaid põhjusega pakkuda tulumaksutagastuse võimalust.
"Kuigi sisuline sporditegevus nii spordikoolis kui ka spordiklubides on samasugune, siis hinnanguliselt 27 protsenti lapsevanematest on koheldud ebavõrdselt, kuivõrd neil ei ole tulumaksutagastuse võimalust, sest lapse treeningut korraldab spordiklubi, mitte spordikool," rääkis Klaan.
Eelnõu seadusena jõustumisel saaksid lapsevanemad koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha arvata ka spordi andmekogusse kantud ja noori harrastajaid omavate spordiorganisatsioonide kuutasu, kursusetasu, õppemaksu või muu sellise. Muudatuse eesmärgiks on, et kõik spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad oleksid võrdselt koheldud. Muudatus vähendaks spordiorganisatsioonide halduskoormust ja andmete dubleerimist.
Selleks, et kavandatavad muudatused jõustuksid, on vaja eelnevalt läbi teha veel mitmed etapid. Klaani sõnul on nendeks kooskõlastamise käigus laekunud tagasiside analüüs ja vajadusel eelnõu täpsustamine; eelnõu kooskõlastamine justiitsministeeriumiga; spordiseaduse muudatuste heaks kiitmine valitsuses ja esitamine riigikogule ning eelnõu menetlus riigikogus.
"Kultuuriministeeriumi eesmärk on eelnõu esitada valitsusele augustis, et riigikogu saaks menetlusega alustada septembri alguses. Loodame, et sel juhul jõustuvad muudatused käesoleva aasta detsembris või järgmise aasta jaanuaris," lisas Klaan.
