"Seni pidi nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis, kuigi reaalselt toimus juhtimist distantsilt ka varem. Äriühingute juhatuse asukoha nõude kaotamisega luuakse piiri taga elavale e-residendile, aga ka siinsele ettevõtjale võimalus juhtida Eestis registreeritud ettevõtet riigist eemal olles," ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud õiguskomisjoni liige Urve Tiidus.
"Piirangute kaotamine muudab e-residentsuse atraktiivsemaks. Ettevõtte juhtimine lihtsustub, kui välisriigis asuval juhatusel on Eestis määratud ettevõttele kontaktisik. Selleks võib olla notar, advokaat või audiitor, kes on oma põhitegevuse järgi kõrgendatud hoolsusega,“ lausus reformierakondlasest riigikogu liige.
Tiidus selgitas, et seaduseelnõu menetluse käigus tõusetus vajadus seada äriühingu kontaktisiku määramisele selgemad ajalised piirid, see ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Kui tähtaja jooksul kontaktisikut ei nimeta, võidakse äriühing või välismaa äriühingu filiaal registrist kustutada.
Lisaks muutub ettevõtjatele kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on olnud seni vabatahtlik.
"Loomulikult nõuab inimeste suurem mobiilsus, äriajamise süvenev globaliseerumine ka riskide hindamist ja efektiivsemat järelevalvet, et häid võimalusi kurjasti ei kasutataks,“ märkis Tiidus.
2015. aastal käivitus e-residentsuse programm, mille eesmärk on tuua Eestisse uusi investeeringuid, töökohti, rahvusvahelist äritegevust ning sellega kaasnevat maksutulu. Praeguseks on e-residente ligi 18 000, kellest 1500 on Eestis asutanud uue ettevõtte.
