EL võib nõuda riikidelt e-identifitseerimise vastastikust tunnustamist
Aktis sõnastatakse 12 konkreetset sammu EL-i siseturu paremaks toimimiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel peab Eesti olulisimaks Euroopa ühtse digitaalse siseturu arendamist.
Komisjonil on kavas ka töötada välja õigusakt alternatiivse vaidluste lahendamise korra kohta, nii et e-kaubandusele oleks meetmes kavandatud eraldi osa. Samuti on kavas lihtsustada raamatupidamisalaseid direktiive ja vaadata läbi riigihangete õigusraamistik.
Lisaks on kavas luua võimalikult suure hulga liikmesriikide jaoks ühtne patendikaitse ja vaidluste lahendamise ühtlustatud süsteem, mille eesmärk on anda 2013. aastal välja esimesed ühtse patendikaitse alla kuuluvad patendid. Komisjon kavatseb vaadata läbi Euroopa standardimissüsteemi õigusaktid, et laiendada süsteemi teenustele ning muuta standardimismenetlused tõhusamaks, mõjusamaks ja kaasavamaks.
Nõukogus Eestit esindanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on Eesti ekspordi viimase aasta kasv näidanud, et meie majandus on saamas kriisi järel jalgu alla tänu EL-i toimivale siseturule. Partsi sõnul vajab siseturg tõuget arenguks ning Eesti seisukohast oleks võinud siseturu areng järgnevatel aastatel olla veelgi ambitsioonikam.
Akti järgi kavatseb Euroopa Komisjon muuta EL-i seadusakte nii, et ühes liikmesriigis asutatud riskikapitalifondid saaksid teha ilma takistuste ja täiendavate tingimusteta investeeringuid mis tahes muus liikmesriigis, ja luua vastutustundlike investeerimisfondide arengut lihtsustav EL-i raamistik.
Energia valdkonnas kavatseb komisjon töötada välja energia- ja transporditaristut käsitlevad õigusaktid, millega määratakse kindlaks ja viiakse ellu Euroopa huvides olevad strateegilised projektid. Kavas on vaadata läbi energiatoodete maksustamise direktiiv, et tagada eri energiaallikate ühtne käsitlemine, võttes arvesse toodete energiasisaldust ja nende tekitatavaid süsinikdioksiidiheitmeid.
Samuti on plaanis ajakohastada kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud õigusakte. Komisjon kavatseb parandada töötajate lähetamist käsitleva direktiivi ülevõtmist, kohaldamist ja rakendamist ja täpsustada asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist koos sotsiaalsete põhiõigustega.
2010. aastal pani Euroopa Komisjon arutlusele 50 ettepanekut, millega soovis leida lahendust EL-i ühtse turu toimimist takistavatele kitsaskohtadele.
Ühtse turu akti üle peetava arutelu käigus esitati üle 800 arvamuse, mis peegeldasid liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ameti- ja kutseliitude, ametiühingute, ettevõtjate, tarbijaühenduste, eksperdirühmade, ülikoolide ja arvukate kodanike seisukohti nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.
Võttes aluseks avaliku arutelu käigus saadud arvamused, määras Euroopa Komisjon kindlaks kaksteist esmast tegevust, millega ELi siseturgu elavdada. Komisjon tegi ettepaneku, et EL võtaks 2012. aasta lõpuks vastu neist igaühe puhul põhimeetme, mis aitaks edendada majanduskasvu ja suurendada kodanike usaldust.