Eelnõu peaks jõustuma 2016. aastal, kuid ministeeriumis peetakse tõenäolisemaks aasta hilisemat tähtaega, sest tegemist on väga mahuka eelnõuga.
Samas töös oleval kujul ei võimalda muudatus jätkuvalt töötuna ennast arvele võtta inimesel, kes näiteks on hobifirma juhatuse liige samaaegselt põhitöökohalt koondamisega, kuna sotsiaalministeeriumi hinnangul on tal töö olemas.
Toona Taavi Rõivase juhitud sotsiaalministeerium põhjendas eelmisel aastal eelnõu menetledes juhatuse liikmete töötustaatusest ilmajätmist sellega, et ministeeriumi hinnangul on Eestis umbes tuhat inimest, kes äriühingu juhatuses olles töötasu ei saa ja on võtnud ennast töötuna arvele, kuid tegelikult võtavad nad oma tasu välja mingil muul moel, vältides sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmist.
Alates möödunud aastas maist ei saa töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.
