Pevkuri sõnul toetab Eesti ühtset eurode võltsimise vastast eelnõud Euroopa Liidus. „Liikmesriikidega toimunud arutelude käigus pidasime oluliseks, et eelnõus toodud miinimumkaristused oleksid proportsioonis kuritegudega tekitatud kahju ulatusega. Sanktsioonide puhul toetame vangistuse kõrval ka rahalise karistuse määramise võimalust. Üldiselt on nende põhimõtetega eelnõus arvestatud,“ ütles Pevkur Justiitministeeriumi teatel.
Tema sõnul on viimane Eesti jaoks ülesjäänud küsimus Austria delegatsiooni ettepanekul valeraha tahtliku edasiandmise kuriteokoosseisu täpsustamine. Muudatus käsitleb juhtumeid, kus inimene saab heauskselt oma valdusesse valeraha ja võltsingu avastamisel ei vii seda politseisse või keskpanka, vaid sokutab selle poodi või turumüüjale ehk vabaneb valerahast tahtlikult. "Eelnõu näeb sellise asja eest ette karistusena ka vangistuse. Meie jaoks on selline sõnastus küsitav, kuna vahet ei tehta sellel, kas isik vabaneb tahtlikult ühest viieeurosest kupüürist või kümnest 500-eurosest kupüürist. Ühesõnaga, ei arvestata summat ega müntide või kupüüride arvu,“ selgitas minister, lisades, et Eesti seisukoha järgi võiks karistus sõltuda just neist kahest aspektist.
Lisaks tõi minister välja, et Eestis kehtivas karistusseadustikus on olemas paragrahv, mille järgi on juba praegu võltsitud raha edasiandmine karistatav tegu.
Euroopa Komisjonist 5. veebruaril välja tulnud algatuse eesmärk on takistada euro ja muude vääringute võltsimist, tugevdades kriminaalõiguslikku kaitset ning piiriülest kohtu- ja korrakaitseasutuste koostööd. Samuti soovitakse eelnõuga hoida ja tugevdada usaldust eurode ja muude vääringute ehtsusesse.
Raha võltsimine on siiani oluliseks probleemiks kogu Euroopa Liidus ning direktiivi vastuvõtmisega soovitakse tagada finantsasutuste, kodanike ja ettevõtete usaldus raha ehtsuse suhtes. Eelnõu on Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades arutatud nüüdseks ligi aasta ning menetlus on kulgenud suuremate probleemideta.
