Arvu poolest avastati europangatähtede võltsinguid Eestis mullusest rohkem vaid 2018. aastal, kui neid oli 1407 tükki. Keskmiselt avastatakse meil aastas 250–500 võltsingut ja euroalal tervikuna on Eesti endiselt üks väikseima avastatud võltsingute arvuga riik.
Võltsinguid saab hõlpsalt tuvastada
Varasemate aastatega võrreldes suuremat avastatud võltsingute arvu mõjutas juhtum, kus Eesti elaniku juurest konfiskeeriti suurem kogus võltsitud pangatähti. Selle juhtumiga seotud konfiskeeritud pangatähtede arv moodustas kolmandiku kõigist 2024. aastal avastatud võltsingutest.
Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis võltsitud 20-euroseid pangatähti – kokku 477 kupüüri ehk ligi 40 protsenti kõikidest Eestis avastatud võltsingutest. 50-euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti 295 ja 100-euroste pangatähtede võltsinguid 202.
Avastatud võltsingutest 34 protsenti olid muudetud kujutisega võltsingud. Ka Euroopas avastatud võltsingutest moodustavad üle poole just muudetud kujutisega võltsingud. Enamik Eestis avastatud võltsinguid ei ole keerukad ja päris raha on püütud imiteerida väga lihtsate võtetega.
Tuletame meelde, et igaüks meist saab võltsinguid hõlpsasti tuvastada – tihti piisab vaid tähelepanelikust vaatlusest. Peale vaatamise saab rahatähe ehtsust kontrollida katsumise ja kallutamisega. Kui kahtlus püsib, tasub rahatähte võrrelda ehtsa pangatähega.
Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.
