EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Laekunud andmed toetavad üldjoontes meie varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Kui mais kerkisid mõned alusinflatsiooni näitajad ajutiste tegurite mõjul, siis juunis jäi enamik neist kas samaks või alanes. Palkade hoogsa kasvu inflatsioonimõju on ootuspäraselt pehmendanud kasumid. Rahapoliitika mõjul on rahastamistingimused jätkuvalt piiravad. Samal ajal püsib euroala hinnasurve endiselt tugev, teenuste hindade inflatsioon on hoogne ning tõenäoliselt on koguinflatsioon seatud eesmärgist kiirem veel ka peaaegu kogu järgmise aasta jooksul.
Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.
Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.
Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.
Majandusaktiivsus
Laekunud andmed näitavad, et 2024. aasta teises kvartalis euroala majandus kasvas, ent tõenäoliselt aeglasemalt kui esimeses kvartalis. Majanduse elavnemist veab teenindussektor, samal ajal kui tööstustoodang ja kaupade eksport on olnud loid. Investeeringute näitajad osutavad 2024. aastal vaoshoitud kasvule suurema ebakindluse keskkonnas. Edaspidi peaks elavnemist toetama tarbimine, mida hoogustab inflatsiooni aeglustumisest ja nominaalpalkade tõusust tulenev reaalsete sissetulekute kasv. Üleilmse nõudluse suurenemise keskkonnas peaks hoogustuma ka eksport. Aja jooksul peaks rahapoliitika avaldama nõudlusele vähem survet.
Tööturg on endiselt vastupidav. Töötuse määr oli mais endiselt 6,4%, mis on madalaim tase alates euro kasutuselevõtust. Tööhõive suurenes esimeses kvartalis 0,3% ning seda toetas tööjõu jätkuv samaväärne kasv. Teises kvartalis loodi tõenäoliselt rohkem uusi töökohti ning seda peamiselt teenindussektoris. Üha vähem tööandjaid annab teada vabadest töökohtadest, mille arv on seni olnud suur.
Riikide eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet, mis aitaks kiirendada potentsiaalset kasvu ja vähendada hinnasurvet keskpika aja jooksul. ELi taasterahastu tõhus, kiire ja täielik rakendamine, edusammud kapitaliturgude liidu väljakujundamisel, pangandusliidu lõpuleviimine ja ühisturu tugevdamine on peamised tegurid, mis aitaksid edendada innovatsiooni ning suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördesse. Väljendame heameelt Euroopa Komisjoni hiljutiste suuniste üle, milles kutsutakse ELi liikmesriike üles tugevdama eelarvepoliitika jätkusuutlikkust, ning tervitame eurorühma avaldust euroala eelarvepoliitika kursi kohta 2025. aastal. ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistiku täielik ja viivitamata elluviimine aitab valitsussektoril jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust.
Inflatsioon
Aastane inflatsioon aeglustus 2,6%-lt mais 2,5%-le juunis. Toiduainete hinnad kerkisid juunis 2,4% (mis on 0,2 protsendipunkti vähem kui mais), samal ajal kui energiahinnad jäid põhimõtteliselt samaks. Nii kauba- kui ka teenusehindade inflatsioon püsis juunis muutumatuna vastavalt 0,7% ja 4,1% tasemel. Kui mais kerkisid mõned alusinflatsiooni näitajad ajutiste tegurite mõjul, siis juunis jäi enamik neist kas samaks või alanes.
Euroala inflatsioon püsib kiire. Palgakasvu tempo on endiselt hoogne, korvates varasema kiire inflatsiooni perioodi mõju. Kõrgemad nominaalpalgad koos tööviljakuse loidusega on toetanud tööjõu ühikukulude kasvu, ehkki aasta esimeses kvartalis see mõnevõrra aeglustus. Kuna palkade kohandumine toimub järk-järgult ja ühekordsetel maksetel on oluline roll, peaks tööjõukulude kasv püsima lähiajal kiire. Samal ajal on töötaja kohta makstava hüvitise hiljutised andmed olnud kooskõlas ootustega ning värskeimad küsitlusandmed osutavad palgakasvu aeglustumisele järgmise aasta jooksul. Esimeses kvartalis alanesid ka kasumid, aidates tasakaalustada suuremate tööjõu ühikukulude inflatsioonimõju. Ühtlasi võib küsitlustulemuste põhjal arvata, et kasumite kahanemine lähiajal jätkub.
Ülejäänud aasta jooksul peaks inflatsiooninäitaja kõikuma praeguse taseme lähedal osaliselt tingituna energiakomponendiga seotud baasefektidest. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta teisel poolel meie sihteesmärgi poole. Selle toovad kaasa tööjõukulude loium kasv, meie rahapoliitika piirava kursi mõju ning inflatsiooni varasema järsu kiirenemise toime taandumine. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad püsivad üldjoontes stabiilsena ja on enamasti ligikaudu 2% tasemel.
Riskihinnang
Majanduskasvu väljavaatega on seotud langusriskid. Nõrgem maailmamajandus või kaubanduspingete süvenemine suuremate riikide vahel pidurdaks kasvu euroalal. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes ja häirida maailmakaubanduse toimimist. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui inflatsioon aeglustub eeldatust kiiremini ning kindlustunde ja reaalsete sissetulekute suurenemine ergutab tarbimist oodatust ulatuslikumalt või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.
Inflatsioon võib kujuneda eeldatust hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Inflatsiooniga seotud tõusuriskid tulenevad ka süvenenud geopoliitilistest pingetest, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Toiduainehindu võivad tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb.
Finants- ja monetaartingimused
EKP baasintressimäärade juunikuise langetuse mõju on kandunud sujuvalt üle rahaturu intressimääradesse, samal ajal kui finantstingimused üldisemalt on olnud mõnevõrra volatiilsed. Rahastamistingimused püsivad piiravad, samal ajal kui varasemate baasintressimääratõusude mõju kandub ülekandekanali kaudu edasi. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes mais 5,1%-le ning hüpoteeklaenude intressimäärad püsisid muutumatuna 3,8% tasemel.
Laenutingimused on jätkuvalt ranged. Pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused näitavad, et ettevõttelaenude tingimused karmistusid teises kvartalis veidi, samal ajal kui hüpoteeklaenude tingimused leevenesid mõnevõrra. Ettevõtete laenunõudlus vähenes pisut ning kodumajapidamiste hüpoteeklaenunõudlus kasvas esimest korda alates 2022. aasta algusest.
Laenudünaamika on üldjoontes jätkuvalt loid. Ettevõttelaenude ja kodumajapidamiste laenude aastane kasvumäär oli mais 0,3% ehk aprilliga võrreldes üksnes veidi kõrgem. Laia rahapakkumise (M3) kasvumäär tõusis 1,3%-lt aprillis 1,6%-le mais.
Kokkuvõte
EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.
EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.
