Hankemenetlusest kõrvaldamisel on uuendus n-ö eneseparandamise võimalus. See tähendab, et pakkuja, keda saaks mingitel tingimustel hankemenetlusest kõrvaldada, saab võimaluse hankijale oma paranenud käitumist tõendada. Samas saab edaspidi kõrvaldada menetlusest sellise pakkuja, kes on eelnevalt hankelepinguid rikkunud.
Pakkuja kvalifitseerimise juures muutub see, et esialgu piisab pakkuja omakäelisest kinnitusest tingimustele vastamise kohta. Vajalikud tõendid ja dokumendid esitab menetluse lõpus ainult edukaks saanud pakkuja. Lisaks ei tohi pakkujatelt nõutav miinimumkäive tulevikus ületada kahekordset hankelepingu eeldatavat maksumust.
Uute direktiivide järgi peab hankija sõlmima hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Seda hinnatakse kas hinna või kulu alusel, mis omakorda hõlmab parima hinna ja kvaliteedi suhet. Liikmesriikidel on võimalus otsustada, kas keelata vaid madalaima hinna kasutamine teatavat liiki lepingute või mõnede hankijate kategooriate puhul.
Samuti on liikmesriikidel võimalik tulevikus seaduses kehtestada, et pakkuja peab juba pakkumuses ära näitama, millise osa hankelepingu täitmiseks on plaanis kasutada allhanget ja milliseid ettevõtteid. Liikmesriigid võivad kohustada hankijat kontrollima kõrvaldamise aluseid ka allhankijate puhul ning vajadusel nõuda allhankija vahetamist. Lisaks sellele võivad liikmesriigid lubada hankijal tasuda tööde eest otse allhankijale. Uued direktiivid annavad ka ulatuslikud võimalused hankelepingu muutmiseks, mis on võimalik juhul, kui see on esialgses hankelepingus selgesõnaliselt ja piisava detailsusega ette nähtud.
Liikmesriikidele on direktiivide ülevõtmisel jäetud kaalutlusruumi üksnes piiratud ulatuses. Enamik tekstist on ülevõtmiseks kohustuslik, mistõttu ei saa nende sisu ülevõtmisel muuta. Erandiks on juhud, kus direktiivid lubavad liikmesriikidel valida, kas ja kuidas mingit konkreetset sätet kohaldada. Näiteks võivad liikmesriigid valida, kas võimaldada avaliku sektori hankijatele läbirääkimistega menetlust või mitte.
Direktiivid tuleb üle võtta hiljemalt kahe aasta jooksul pärast nende vastuvõtmist ja jõustumist. Rahandusministeerium valmistab ette uue riigihangete seaduse eelnõu, mis ühendab endas kõik kolm direktiivi. Eelnõu ettevalmistamise käigus enne ametlikku kooskõlastamist kaasab ministeerium ka hankijate ning pakkujate esindajad, et kokku leppida nendes valikutes, mis direktiivides on jäetud liikmesriikide otsustada.
