„Odavaimat pakkumust pole seadus kunagi kohustanud valima, aga see legend on visa kaduma. Tegelikult soovime liikuda pigem vastupidises suunas, et meil tuleks rohkem kvaliteedi- ja väärtuspõhiseid hankeid,“ ütles minister Solman. „Julgustan hankijaid seda võimalust kasutama, selline hange võib küll pisut enam aega ja panustamist nõuda, kuid ka tulemustega ollakse üldiselt rohkem rahul,“ lisas minister.
Minister rõhutas, et väärtuspõhiste kriteeriumite kasutamine võimaldab panustada ka teistesse riigi jaoks olulistesse teemadesse nagu energiasääst ja säästlik keskkonnakasutus või sotsiaalselt haavatavamate ühiskonnagruppide kaasamine.
„Riigihangete seadus ei piira väärtuspõhiseid valikuid ning võimaldab soetada ka innovaatilisi ja täiesti uusi lahendusi. Nii oli ka 2021. aastal algatatud seadusemuudatuste üheks eesmärgiks parendada nii hankijate kui pakkujate jaoks riigihangete läbiviimise ja osalemise efektiivsust ning toetada hankijaid keerulistes oludes,“ ütles Riina Solman.
2021. aastal algatati 8458 riigihanget kogumaksumusega 3,6 miljardit eurot, mida on 128 hanke võrra enam kui 2020. aastal. Nendest 97,4 protsenti ehk 8234 olid e-riigihanked, mida on 0,2 protsendipunkti enam kui aastal 2020. Hangete kogumaksumus oli aga 1,4 miljardi euro võrra väiksem, kuid osa hangetest on veel pooleli ja lõplik maksumus kasvab.
Mulluse kogumaksumuse vähenemise tingis ennekõike COVID-kriisi ja majanduskeskkonna stabiliseerumine, kuid 2021. aasta on olnud erandlik lepinguta lõppenud riigihangete kõrgema osakaalu poolest ja seda eriti ehitustööde riigihangetes. See trend on korrelatsioonis üleüldise hindade tõusuga.
Keskmine riigisisese hanke maksumus on samas jäänud samale tasemele, kuid üle rahvusvahelise piirmäära jääva hanke keskmine maksumus on jõudsalt kasvanud. Seega tehakse Eestis rohkem ja kallimaid hankeid kui varasemalt ning kasutatakse paindlike võimalusi raamlepingu sõlmimiseks ning keskseks ja ühishankimiseks. Järjest enam kasutavad hankijad riigihangete registris vabatahtlikult väikehanke avaldamise lahendust, mis annab hea võimaluse konkureerivate pakkumuste saamiseks ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetes osalemiseks. Väikehanked moodustasid 2020. aastal 16 protsenti riigihangetest.
Samas on 8 protsendini kõikidest riigihangetest kasvanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste arv, mis on kõige läbipaistmatum ja üldjuhul konkurentsile suletud menetlus. Konkurentsile avatuse saab hankija tagada siiski ka väljakuulutamiseta menetluse korral, kui turg seda võimaldab.
