„Me ei tea täna, kui kaua Venemaa algatatud sõda kestab ja milliseid sanktsioone selle raames veel tuleb. Küll aga teame selgelt, et sanktsioonide alla sattunud ettevõtjatel ja kaupadel pole kohta meie riigihangetes. Selle välistamiseks muudame seadust, nii et sellega oleks kaetud kõik olemasolevad ja tulevased rahvusvahelised ning valitsuse kehtestatavad sanktsioonid,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab.
Riigihangete seadusega mingeid uusi sanktsioone ei kehtestata, vaid kirjutame seadusesse menetlusreeglid, mis võimaldavad ELi määrusega kehtestatud sanktsioone ja ka valitsuse sanktsioone Eesti riigihangetes kohaldada,
selgitas riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.
8. aprillil võttis Euroopa Liit vastu määruse 2022/576, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas. Määrusega kehtestati sanktsioonid ka seoses riigihankelepingutega, mille kohaselt on keelatud sõlmida hankelepingut või juba sõlmitud hankelepingu täitmist jätkata Venemaa kodaniku, residendi või seal asutatud ettevõtja, asutuse või muu üksusega või võimaldada neil hankelepingut teatud ulatuses täita alltöövõtja või tarnijana. Selliste ettevõtjate riigihangetel osalemise välistamiseks peab hankija edaspidi nõudma hankel osalejatelt sanktsiooni puudumise kohta kinnitust ja vajadusel ka selle igakülgset tõendamist.
Samuti on keelatud hankelepingu sõlmimine või jätkamine juhul kui ettevõtja ise sanktsiooni alla ei kuulu ega pole seotud sanktsiooni subjektidega, kuid tarnib kaupa, millele on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon. Juba sõlmitud hankelepingute kohene ülesütlemine võib aga panna hankijad keerulisse olukorda, mistõttu on selleks jäetud üleminekuaeg. Seega kui juba sõlmitud sanktsioone rikkuv hankeleping oli sõlmitud enne 9. aprilli ja kehtib kuni tänavu 10. oktoobrini, võib selle täitmist jätkata. Sellised lepingud, mille tähtaeg on hilisem kui 10. oktoober, tuleb hiljemalt sellel kuupäeval ära lõpetada.
