Ka vaidlustajalt võib hakata vaidlustusmenetluse kulusid välja nõudma  

Muutub vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulude jagunemine nii, et mõlemal poolel on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt vaidlustuse või taotluse rahuldamisega.  

Ärisaladuse regulatsiooni täpsustumine  

Muudatuste tulemusena tekib ettevõtjatele kohustus näidata ja põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes. Muudatus tagab õigusselge olukorra, kus ärisaladuse märkimise, kaitse ja piiritlemise põhimõtted on kõikides riigihangetes ühetaolised. Muudatus sai teoks suuresti tänu kaubanduskoja toetusele.  

Pakkujatel ja taotlejatel kaob kohustus esitada kohaliku maksuvõla puudumise tõend

 Varem pidid ettevõtjad seaduse kohaselt esitama riigihangetes eraldi hankija asukoha järgi kohaliku maksuvõla tõendi, isegi kui kohalikku maksu kehtestatud ei olnudki (välja arvatud juhul, kui hankija asukoht oli Tallinn). Muudatuse kohaselt sellist tõendit esitama ei pea, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksustel ja asutustel on teave kohaliku maksu ja maksuvõlglaste kohta olemas, seega tõendit nõuda ei tohi. 

Kui varasemalt oli maksuvõla puudumise kontrollimine kohustuslik, siis nüüd saab hankija ise otsustada, kas ta kontrollib hankemenetluses pakkujate maksuvõla puudumist või mitte. Juhul, kui kohalik omavalitsus otsustab maksuvõla puudumist kontrollida, ei ole tal enam õigust küsida selle kohta pakkujalt tõendit, vaid ta peab need andmed saama kas maksuametilt või teistelt kohalikelt omavalitsustelt.

Hankijatele tekib kaalutlusõigus, kus neil on võimalus kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ja kes pole kasutanud võimalust see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või ajatada. Sama sätestatakse ka tuginetava isiku ja alltöövõtjate kohta. Näiteks kui riigihankel osaleb ettevõtja, kes pole esitanud maksudeklaratsioone ja tasunud maksuvõlga või on need kohustused täitmata jätnud tema alltöövõtja, võib hankija otsustada, et see ettevõtja ei saa riigihankemenetluses osaleda. 

Olulised tähtajad, mida tuleb silmas pidada 

Alates 1. juunist muutuvad mitmed olulised tähtajad. Näiteks tekib minimaalne tähtaeg - 10 päeva - kui hangitakse sotsiaal- ja eriteenuseid, näiteks tervishoiuteenuseid, koolitusteenuseid, õigusteenuseid ja paljusid teisi igapäevaseid teenuseid.  

Asjade ja teenuste puhul peab hankija tulevikus andma pakkumuste esitamiseks minimaalselt 10 päeva senise 5 tööpäeva asemel. Ehitustööde hankimisel tähtajad ei muutu ehk tähtajaks jääb 15 päeva, kui hanke eeldatav maksumus ei ületa riigihanke piirmäära, 20 päeva juhul, kui hanke eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära, kuid ei ületa rahvusvahelist piirmäära ning 45 päeva juhul, kui hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.

 Vaatamata koja vastuseisule muutub protsendi kõrvalekalde meetodi regulatsioon 

Vastavalt hetkel kehtivale riigihangete seadusele, kui menetluses on vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust, tuleb eeldatavalt edukalt pakkujalt küsida selgitust siis, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 10 protsendi võrra madalam maksumuselt järgmisest pakkumusest või vähemalt 20 protsendi võrra madalam pakkumuste maksumuste keskmisest.

Muudatuste kohaselt võib riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti.  

Kaubanduskoda leidis, et olemasolevat regulatsiooni ei ole vajalik muuta ning selline olukord võib luua olukorra, kus protsentide määramise võimalus on hankija poolt ulatuslik ning tekitab liialt kõrge lävendi selle osas. 

Esialgne õiguskaitse hankeasjades pööratakse ringi

Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb hankijal vaidlustusmenetluse kestel hankelepingu sõlmimiseks taotleda vaidlustuskomisjonilt luba, siis juhul, kui asi jõuab kohtusse, toimib asi vastupidi – vaidlustajal tuleb taotleda hankelepingu sõlmimise keelamist kohtumenetluse ajal. Sellist erinevust vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse vahel on aga peetud põhjendamatuks ning 1. juunil jõustuvate muudatuste järel kord ühtlustub. Pärast 1. juunit peab hankija ka kohtumenetluse puhul taotlema kohtult luba hankelepingu sõlmimiseks, nagu ka vaidlustusmenetluses. 

Riigihankemenetlused, mida alustati enne 2022. aasta 1. juunit, viiakse lõpuni, lähtudes praegu kehtivas riigihangete seaduse redaktsioonis sätestatud nõuetest.