Muudatuste jõustudes hakkaksid edaspidi põllu- ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andjad esitama andmeid selle kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile (RAR) senise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri alla kuuluva põllumajandusliku vähese tähtsusega abi registri (VRA) asemel, teatas rahandusministeerium.
Ühtlasi senine vähese tähtsusega abi register kaob ning põllu- ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi saajatel ja andjatel tekib võimalus teha RAR-is päringuid abi jäägi teadasaamiseks.
"Meie eesmärk on koondada info riigiabi kohta ühte registrisse, et ettevõtjatel ja asutustel oleks võimalik kogu vajalik teave ühest kesksest registrist saada," kommenteeris rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu. "Nii laialdane register nagu Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on vähestel Euroopa Liidu liikmesriikidel."
Andmete koondamisel ühte registrisse on võimalik paremini jälgida Euroopa Komisjoni ettevõtjatele kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmääradest kinnipidamist. Kui ettevõtja tegutseb mitmes sektoris, siis tohib 2014. aasta algusest alates vähese tähtsusega abi ühele abisaajale mitme tegevusala peale kokku anda kuni 200 000 eurot kolmel järjestikusel majandusaastal, sealhulgas põllumajanduses kuni 15 000 eurot ja kalanduses kuni 30 000 eurot.
Eestis võib kolme kalendriaastaga vähese tähtsusega abi anda põllumajanduses kokku 8,1 miljonit eurot ja kalandussektoris 3,7 miljonit eurot. Muid sektoreid puudutavaid vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid Euroopa Komisjon riikidele kehtestanud ei ole.
Eelnõu rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid, registri arendus tehakse rahandusministeeriumile selleks aastaks ettenähtud vahendite arvel. Muudatusega langeb ära vajadus teha arendusi kaotatavas VRA-s.
Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna Euroopa Komisjoni kogemused on näidanud, et abi, mille summa ei ületa kolme aasta jooksul 200 000 eurot, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi.
Teise muudatusena on kavas muuta ettevõtete käibe alampiire, millest alates nende ühinemine, ülevõtmine või muu koondumine vajab konkurentsiameti kontrolli.
Kavandatud muudatuses ümardatakse koonduvate ettevõtete käibemäärad lähema miljonini, nii et konkurentsiamet peaks koondumist edaspidi kontrollima juhul, kui selle osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 miljonit eurot võrreldes kehtiva seaduse 6 391 200 euroga ja kui vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 miljonit eurot võrreldes kehtiva seaduse 1 917 350 euroga.
Miljonilisteni ümardatuna on esitatud koondumise osaliste käibekriteeriumid ka Euroopa Liidu ning teiste liikmesriikide — näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia — õigusaktides. Seni kehtivad käibemäärad tulenesid kroonides kehtestatud käibemäärade ümberarvestusest eurole ülemineku ajal.
Konkurentsiamet võib koondumise keelata, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
Seadusemuudatuste jõustumise tähtajaks on kavandatud tänavu 1. detsember.
