Eelnõu järgi peab palgatoetust taotlev spordialaliit või spordiklubi olema esitanud õigeaegselt ja korrektselt nõutud tegevus- ning finantsandmed Eesti spordiregistrile hiljemalt 15. juuliks toetuse eraldamise aastale eelneval aastal. Taotlejal ei tohi olla Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlga.
Spordialaliit, spordiklubi või spordikool peab tagama, et informatsioon kehtivate tunniplaanide, treenerite, treeningrühmade ja treeningpaikade kohta on avaldatud internetis. Kui taotlejal puudub organisatsiooni enda veebileht, koduleht, facebooki konto või muu, saab ta kasutada võimalust, et nõutav informatsioon avaldatakse Eesti spordiregistris.
Treenerite tööjõukulude katmise toetuse saajateks on spordialaliidud, spordiklubid ja spordikoolid, kes on treeneritele tööandjateks ja kus laste ja noorte treeningrühmi juhendavad 5. ja kõrgema kehtiva kutsetasemega treenerid, seisab eelnõu seletuskirjas.
Spordialaliit saab toetust taotleda ainult meisterlikkuse astme treeningrühmi treenivate ja nõuetele vastavate treenerite tööjõukulude katmiseks, treenitavate vanuse ülempiiriks on seatud 24 aastat ning treeningtöö, mille läbiviimise eest toetust makstakse, peab toimuma planeeritult ja järjepidevalt.
Eraldatav toetus tööjõukuludeks saab moodustada kuni pool sellele treenerile toetuse aluseks olevate treeningrühmade koormustelt arvestatavast tasust ehk spordialaliit, spordiklubi või spordikool tööandjana peab omalt poolt rahastama treeneri töö tasustamist vähemalt samal määral, kui sellele treenerile arvestatakse riigieelarvelist tööjõukulude toetust.
Määrus on planeeritud jõustuma 25. novembril 2014.
