Kui praegu saab kalastusega seotud rikkumiste eest määrata juriidilisele isikule reeglina kuni 3200 eurot trahvi, siis Keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud kalapüügiseaduses on lagi tõstetud 32 000 euro juurde.Kui praegu saab kalastusega seotud rikkumiste eest määrata juriidilisele isikule reeglina kuni 3200 eurot trahvi, siis Keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud kalapüügiseaduses on lagi tõstetud 32 000 euro juurde.
Kehtivas kalapüügiseaduses on juriidilisele isikule ettenähtud karistusmäär püsinud alates 2003. aastast muutumatuna ehk see on kuni 3200 eurot, välja arvatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest, mille puhul võib karistus ulatuda 32 000 euroni. Uues kalapüügiseaduses on viimatinimetatud trahvi ülemmäär aga standard, kirjutas Postimees esmaspäeval.
Eelnõus seletatakse, et järelevalvealane statistika näitab, et kehtivad trahvimäärad ei muuda vajalikul määral ettevõtjate käitumist seaduse nõudeid arvestavamaks tegevusvaldkonnas, kus ebaseaduslikust kalapüügist saadav tulu või rahaline sääst võib olla suur. Seetõttu on sanktsioonide kehtestamisel oluline arvesse võtta muu hulgas majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda, st trahvimäärad ei tohiks olla sellest väiksemad. Eriti ilmekalt tõendavad seda juhtumid, kus ettevõtja ei tee saladust, et oodatavad trahvid kuuluvad planeeritud kulude hulka, leitakse Keskkonnaministeeriumi koostatud eelnõus, kirjutas Postimees.
Ministeerium märgib, et kui füüsilise isiku puhul maksimaalne karistusmäär – 300 trahviühikut ehk 1200 eurot – on enamasti piisavalt suur motivaator rikkumise toimepanemisest hoidumiseks, siis 3200 eurot juriidiliste isikute puhul enamasti seda ei ole.
Keskkonnainspektsioon rõhutas, et jutt käib maksimumtrahvimääradest, mida rakendatakse erandjuhtudel.
