Majandus- ja taristuminister Kristen Michal sõnas, et vajadus kirjakastide paiknemise osas on muutunud, kuna postiga saadetavaid arveid, teavitusi ja kirju jääb üha vähemaks ning inimesed eelistavad mugavuse ning kiiruse huvides kasutada elektroonilisi kanaleid.
“Tänased füüsilised kirjad, teavitamised ja arved liiguvad püsivalt e-kanalitesse ning lihtkirjade hulk väheneb aastas 10–15%. Samas on Eestis täna umbes pool tuhat kirjakasti, kuhu pannakse kirju vaid paar korda kuus, ja kus nõuame, et neid iga päev tühjendataks. Kulu sellele teenusele on 154
000 eurot aastas ja muutusega hoiame maksumaksjale raha kokku. Pikem strateegia näeb ette, et postiteenust saab kasutada ka kohtades, kus inimestel on igapäevaselt rohkem asja – näiteks kauplustes. Tänapäeval saab kirjakandja maapiirkondades ka koju kutsuda või arvuti tagant lahkumata kirja e-teenindusest elektrooniliselt teele saata, ning see ümbrikustatakse ja viiakse füüsiliselt kohale,“ rääkis Michal.
Paberkandjal kirju, mida Eesti Post võtab vastu ja kannab laiali Eestis või saadab välismaale jääb igal aastal vähemaks 10-12%, viimase nelja aasta jooksul on selliseid kirju saadetud 1,5 miljonit tükki vähem. Samal ajal on mitmekordistunud elektrooniliselt vastu võetud ja füüsiliselt laiali kantud kirjade hulk – selliste kirjade kasv aastas on 10-20%, viimase nelja aasta jooksul on selliseid kirju laiali kantud 3 miljonit tükki rohkem.
Lisaks kirjade füüsilisele üleandmisele kirjakastide kaudu, on Eesti Post võimaldanud üleandmise e-teeninduses (www.omniva.ee) ka elektrooniliselt.
Elektrooniliselt üle antud info trükitakse, ümbrikustatakse ja viiakse paberkandjal kirjasaaja postkasti.
Maapiirkondades, kus postkontor asub saatja elukohast kaugemal kui 5 km, saab kirja üleandmiseks kutsuda koju kirjakandja.
Uute nõuete kohaselt on kirjakasti keskmine lubatud kaugus linnades senise 0,5 kilomeetri asemel 3 kilomeetrit postiteenuse kasutajast ning valdades senise 2 kilomeetri asemel 5 kilomeetrit. Eesti Posti hinnangul on kulu vähekasutatud kirjakastide igapäevasele tühjendusele 154 000 eurot aastas.
