„Laste ja noortega tegelevad treenerid on need, kelle roll tulevaste sportlaste kujundamisel ja tervislike eluviiside edendamisel Eestis on ülimalt oluline. Et see töö jätkuks, on vajalik, et noortetreeneritel oleks olemas sotsiaalsed garantiid ehk kindlustunne oma töö ja tuleviku suhtes,“ ütles kultuuriminister Urve Tiidus. „Mul on hea meel, et lahendus, mida on jaanuarist saati koostöös spordiorganisatsioonidega välja töötatud, sai valitsuse heakskiidu,“ lisas kultuuriminister.
Muudatused spordiseaduses ja halduskoostöö seaduses kujutavad endast vajalikku õiguslikku raamistikku, millele töötasutoetuste maksmise süsteem tuginema hakkab. Seadusemuudatuste jõustudes tekib kultuuriministrile õigus anda välja määrus töötasutoetuste taotlemise ja väljamaksmise täpse korra kohta.
Põhimõtted, kuidas töötasutoetuste maksmise süsteem toimima hakkab, on spordivaldkonnas juba kokku lepitud – töötasutoetust saavad oma treenerite jaoks taotleda spordiklubid, kes on kantud Eesti spordiregistrisse, ja spordikoolid, kelle andmed on esitatud Eesti hariduse infosüsteemi. Toetust saab taotleda laste ja noortega tegelevatele treeneritele, kellel on vähemalt viies kutsetase. Selliseid treenereid on Eestis ligikaudu 1200. Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et sihttoetus ei ole mitte täiemahuline tööjõukulude katmine, vaid eraldatava toetusega vähemalt samaväärse rahastamise peab tagama treeneri tööandja.
Toetussüsteem on kavandatud toimima alates 2015. aastast. Taotluste vastuvõttu plaanitakse alustada selle aasta novembris, detsembri keskel saavad taotlejad teada otsused toetuste eraldamise kohta.
