17.04.2018 Teisipäev
Riigikogu võttis menetlusse isikuandmete kaitse seaduse eelnõu
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse isikuandmete kaitse seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu ning MTÜ Eesti Rohelise Liikumise pöördumise põlevkivienergeetikast väljumise kohta.
Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu asendab kehtiva seaduse uue terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu, edastas riigikogu pressieinidaja.
Eelnõus kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid.
Eelnõu juhtivkomisjoniks määras riigikogu juhatus põhiseaduskomisjoni.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus eelnõu muudeab sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka. Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 1. juulil 2018.
Eelnõu juhtivkomisjoniks määras juhatus põhiseaduskomisjoni.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka MTÜ Eesti Rohelise Liikumise algatatud kollektiivse pöördumise "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXIT-it" ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.
Pöördumises märgitakse, et Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn PÕXIT-i strateegia. Pöördumisel on 1075 allkirja.
