Eelnõu näeb muu hulgas ette võimaluse suhelda riigil ning välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal elektrooniliselt ühe akna põhimõttel. See tähendab, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) kaudu saab vajalikke andmed edastada ka teistele riigiasutustele.
Samuti lubatakse muudatuste seas välismaalastel edaspidi Eestis lühiajaliselt töötada teatud eranditega ainult pikaajalise viisa alusel ning kehtestatakse püsivalt Eestisse elama asumisel kohanemisprogrammi läbimise ning A2-tasemel keeleoskuse nõue.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on välismaalaste seaduse muutmise ja ka kogu sisserändepoliitika eesmärk laiemalt soodustada kvalifitseeritud tööjõu ja talentide tulekut Eestisse, samas ennetades elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet.
„Meie ettevõtluskeskkonna ja majanduse jaoks on talentide juurderänne väga oluline, kuid samavõrd oluline on ka läbimõeldud rändepoliitika, mis tagaks nii meie keele ja kultuuri säilimise ning seeläbi ka julgeoleku. Rändepoliitikas peab lähtuma sellest, mis on meie võimekus siia saabuvaid inimesi oma ühiskonda integreerida nii, et nad ei panustaks ainult majanduse konkurentsivõimesse või teaduse arengusse, vaid panustaks ka täisväärtuslike liikmetena meie ühiskonda laiemalt,“ ütles Läänemets.
Ta lisas, et näiteks elamislubade ja viisade väärkasutus võib tööjõuturul hoopis soodustada ebaausat konkurentsi ning samamoodi võivad sellega tänases globaalses julgeolekuolukorras kaasneda riskid ka tööandjatele.
Plaanitavad muudatused aitavad kaasa ka halduskoormuse vähenemisele ning väheneb vajadus leida pidevalt täiendavaid vahendeid vanade süsteemide arendamiseks. Samuti on muudatuste jõustumisel edaspidi paremini kaitstud välismaalaste õigused.
1. veebruari seisuga on kehtiv lühiajaline viisa 23 332 välismaalasel ja pikaajaline viisa 4612 välismaalasel. Kehtiv tähtajaline elamisluba on välismaalaste seaduse alusel 40 263 kolmanda riigi kodanikul.
2023. aastal sai Eestisse elamiseks esmase tähtajalise elamisloa 4261 välismaalast, aasta varem 5988.
