Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Mitmed alljärgnevad muudatused on ennekõike tehtud võõrtööjõu kaitse eesmärgil, kuid osalt ka tingituna tööturu keerulisest olukorrast, kirjutab tööinspektsiooni kodulehel Jana Laane, piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik.

Töötamise tingimused:

1. Lühiajalise töötamise õigus registreeritakse töötamiseks täistööajaga (VMS § 106 lg 11 p 3). Seega peab lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötav inimene töötama täistööajaga. Erandiks jääb vaid töötamine õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamine noorsootöötajana, kus võib ka edaspidi töötada osalise tööajaga.
2. Muutus tippspetsialisti palgakriteeriumi suurus. Varasema 2 kordse keskmise palga asemel saab palgata tippspetsialisti 1,5 kordse Eesti keskmise palgaga. Samas peab välja tooma, et palga korrigeerimine käib vastavalt taotluste esitamise hetkel kehtiva palgakriteeriumi järgi. Seega kehtib uus palgakriteerium praegusel hetkel tippspetsialistina töötavatel inimestel alles uue lühiajalise töötamise registreeringu või elamisloa taotluse esitamise hetkel kehtiva palga järgi.

3. Muutusid renditöö tingimused tööandjale:

• Renditööd saab lühiajaliselt registreerida või elamisloa taotlemiseks kutse väljastada tööandja, kes on registreeritud äriühinguna (ettevõttena) Eesti Vabariigis või Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis. Seega ei ole võimalik renditööd registreerida ettevõttel, mis on äriühinguna registreeritud kolmandates riikides.
• Tagatise summa peab olema välismaalaste seaduse § 107 Eesti aasta keskmise palga ühe kuu töötasu ulatuses. Tagatiseks võib olla  garantii või deposiit ning  tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima kogu lühiajalise töötamise perioodi või elamisloa kehtivusaja jooksul.

4. Elamisluba töötamiseks taotlemisel on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokku lepitud tööajast (VMS § 178). Seega elamisloa puhul on kohustus maksta palgakriteeriumile vastavat tasu, olenemata, millise koormusega inimene tööl on.
5. Lühiajaliselt tööle tulevate välismaalaste lastele saab ka edaspidi viisat anda samadel tingimustel. Abikaasale saab samadel tingimustel viisa anda, kui välismaalane tuleb tööle teadus- ja arendustegevuse eesmärgil, akadeemilise töötajana või ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana.

6. Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas tehti muudatused Eestis viibimise ja töötamise tingimustes:

• Ukraina kodanikele, kes viibisid enne 24.02.22 Eestis ja samuti Ukraina kodanikele, kes, elasid kuni 24.02.22 Ukrainas ja lahkusid sealt sõja tõttu, on antud seadusest tulenev õigus Eestis viibida seni, kuni kehtib Euroopa Nõukogu otsus ajutise kaitse kohaldamise kohta (VMS § 30914). Seega annab see õiguse Eestis viibida otse seadusest tulenevalt ja inimene ei pea eraldi viisat selleks taotlema. Antud õigus laieneb teatud juhtudel ka muudele isikutele, kes Ukrainast sõja tõttu lahkusid aga selle kohta küsige täpsustust migratsiooninõustajatelt, kui olukord tekib, kuna hinnata tuleb mitut asjaolu.
• Eelpool nimetatud isikutele laieneb seadusest tulenev õigus Eestis töötada (VMS § 30915) ja seega võivad nad tööle asuda ilma, et tööandjal tuleks taotleda lühiajalise töötamise registreerimist. Töötamise tingimuseks on aga palgakriteerium, mis on vähemalt 0,8 kordne selle tegevusala Eesti aasta keskmisest palgast. Kirjeldatud muudatus ei puuduta neid, kes on saanud ajutise kaitse alusel elamisloa Eestis elamiseks.

Lisaks eeltoodule on uue muudatusega lisandunud tööandja, renditööd vahendava tööandja, kasutajaettevõtte ja lähetatud töötaja vastuvõtja kohustus tagada töötasu nõutavas suuruses tasumine (VMS § 2863).  

Kui tööandja ei täida kohustust maksta välismaalasele töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud tasu, teeb Politsei- ja Piirivalveamet tööandjale ettekirjutuse vastava tasu maksmiseks. Tagajärg sellise määratud tähtajaks töötamise eest tasu maksmata jätmise korral on välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õiguse lõppemine sellele tähtpäevale järgnevast päevast. Antud säte ei anna PPA-le kaalutlusõigust töötamise ja viibimise õiguste osas, vaid selline lõppemine tuleneb otseselt seadusest. Ettekirjutuse täitmata jätmise eest võib määrata sunniraha kuni 32 000 € ulatuses.

Samas ei anna sunniraha maksmine inimesele tagasi töötamise või viibimise aluseid. Rõhutame, et solidaarselt vastutavad selliste nõuete täitmise eest koos tööandjaga ka kasutajaettevõtted. Välismaalaste seaduses täpsustatakse ka vastutuse sätteid viisil, et välismaalaste seaduses sätestatud reeglite vastu eksimise puhul kannab vastutust tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud.

Õppimise tingimused:

1. Õppimiseks viisa või tähtajalise elamisloa andmise puhul täpsustati, et õppeasutused, kus õppimiseks on võimalik viisa või elamisluba anda, peavad olema institutsionaalselt akrediteeritud.
2. VMS viidi kooskõlla kõrgharidusseadusega ja õppejõu mõiste asendati seaduses läbivalt mõistega „akadeemiline töötaja“.
3. Lisandusid tähtajalise elamisloa õppimiseks lõppemise alused. Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõppeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud. Samuti lõppeb nimetatud välismaalase abikaasa või lähedase sugulase tähtajaline elamisluba.
4. Elamisluba püsivalt elama asumiseks puhul ei võeta arvesse õppimiseks elamisloa alusel Eestis elatud aeg. Muudatus ei kohaldu doktoriõppes kraadi omandanuile.

Välismaalaste seaduses tehti ka teisi muudatusi, mis jõustuvad hiljem, sh osad alles 2023 a, mille osas saadetakse info hiljem.