Riigieelarve seaduse eelnõu ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, on Riigikontrolli arvamus uue eelnõu kohta.Riigieelarve seaduse eelnõu ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, on Riigikontrolli arvamus uue eelnõu kohta.
Eelnõuga koos ei esitata rakendusaktide kavandeid ning eelnõu rakendusmehhanismid ei ole läbi mõeldud, kirjutas Riigikontroll arvamuses seaduse eelnõule. Rakendusaktide eelnõud puuduvad, märgib Riigikontroll ja lisab, et näiteks kavatsetakse rahandusministri määrusega kehtestada põhitegevuse tulude, kulude ja likviidsete varade arvestusmetoodika kõigile keskvalitsuse üksustele ja see on määrus, mis mõjutab väga laia rakendajate ringi.
Riigikontrolör Alar Karis kurdab ka, et rakendusmehhanismid on jäänud avamata ja eelnõuga kitsendatakse Riigikogu võimalusi iga-aastases eelarveprotsessis sisuliselt kaasa rääkida.
Strateegilise planeerimise muudatused on riigikontrolöri hinnangul formaalsed, muudatuste sisuline olemus ja mõju riigi tegevuse paremale kavandamisele jääb selgusetuks.
Suuremahuliste kohustuste võtmise võimalus vähendab riigi eelarve paindlikkust.
Kohalike omavalitsuste riiklike ülesannete rahastamine ei ole eelnõus kooskõlas Riigikohtu otsusega, et kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustuste täitmise kulud kajastuksid funktsioonipõhiselt riigieelarves kirjetena.
Riigikontrolli kirjas on Rahandusministeeriumi hinnangul paraku ebatäpsusi, mille osas suheldakse Riigikontrolli ja vajadusel ka teiste kooskõlastusringi osalistega. Rahandusministeeriumil on kavas esitada kooskõlastusele ka rakendusaktide kavandid. Selle tõttu ongi eelnõu kooskõlastamise aega pikendatud 24. juulilt 9. augustile, et võimaldada kavanditega tutvumist enne kooskõlastuste esitamist, ütles Rahandusministeerium BNS-ile.
Eilseks olid eelnõule muudatusettepanekud esitanud Majandusministeerium ja Riigikontroll.
Rahandusministeerium esitas avalikule kommenteerimisele riigieelarve seaduse eelnõu 4. juulil.
