Sügava puudega inimese hooldaja saab õiguse tasustatud puhkusele
Sotsiaalministeeriumi esitatud töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu näeb kuni viie tööpäeva pikkuse tasustatud hoolduspuhkuse ette täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale, edastas valitsuse pressiesindaja.
Eelnõu kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti juhul, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile.
Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, näiteks arsti juures käimiseks.
Hoolduspuhkuse võimalike kasutajatena on arvestatud umbes 40 protsenti sihtrühmast, hinnanguliselt 5760-28 800 inimest.
Käesolava aasta eelarves on hüvitamiseks eraldatud 0,7 miljonit eurot. Kokku eraldatakse aastateks 2018-2021 sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele riigieelarvest hoolduspuhkusevõimaldamiseks üle 3,2 miljoni euro.
Eelnõu kohaselt jõustuvad kavandatud muudatused 1. juulil.