Kooskõlastusringile saadetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse eelnõu põhineb 2010. aastal vastu võetud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivil ja on kavandatud jõustuma tuleva aasta 9. jaanuaril.
Hoonete energiasäästlikkust suurendatatakse ja kõiki energiatarbimist mõjutavaid tooteid märgistatakse 2009. aastast energiamärgistega, mis näitavad toote energiatõhusust skaalal vahemikuga A kuni G.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski ütles BNS-ile, et Soomes tõusid sama direktiivi ülevõtmisel elektriküttega majad kõrgendatud tähelepanu alla, kuna seal jõustusid juulis nõuded energiatõhususarvule ning võeti kasutusse ka energiakandjate kaalumistegurid. Enne seda nõuti Kurnitski sõnul Soomes ainult hoone välispiirete soojapidavust ja ventilatsiooni soojustagastust ning tervikliku energiatõhususe nõuded puudusid. Selle tõttu oli muutus kõige suurem elekterküttega majades, kuna elektri kaalumisteguriks kehtestati 1,7 ning nõuded ei sõltunud varem kütteviisist.
"Sellest ongi tulnud praegune debatt, et elekterküttele on kõvad nõuded ning ministeerium "sunnib" kasutama taastuvenergiat," sõnas Kurnitski. "Endised A-klassi majad saavad vastavalt kooskõlastusringil olevale Soome energiamärgise eelnõule kõigest C-klassi."
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et elektriküte mõjutab arvutuskäike, mille tulemusel märgis saadakse. Elektriküttel hoonete energiaklassi mõjutab see negatiivselt, kuna elektrikütte efektiivsus on ministeeriumi kinnitusel madalam teiste kütmisviiside omast. Energiamärgise klass sõltub lisaks projekteeritud või tegelikule energiatarbimisele ka energiakandja kaalumistegurist. Energiakandjate kaalumistegurite näol on tegemist teguritega, mis võtavad arvesse energia tootmiseks kulunud primaarenergiat ehk kui palju kulutati kokku energiat ammutamisel, tootmisel, ülekandel ning jaotamisel.
Uues määruses on elektri kaalumistegur 1,5-lt tõstetud 2,0-le. Kui hoone on projekteeritud tarbima sajaprotsendiliselt elektrienergiat, sealhulgas kütmiseks, tarbevee soojendamiseks, 100 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas, siis praegu kehtiva määruse järgi oleks sellise hoone energiatõhususarv 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ning uue määruse järgi 200 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas. Elektri kaalumisteguri tõstmine on ministeeriumi teatel põhjendatav 2009. aastal Tallinna tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi uuringuga energiatõususe miinimumnõuete kohta, kus leiti, et kehtiv elektri kaalumistegur 1,5 on liiga madal.
Seoses energiatõhususe parandamisega muutuvad varem või hiljem ka energiamärgise ülemise otsa klassid A kuni D, ütles Kurnitski. Nii Eestis kui ka Soomes toimub see eeldatavalt 2013. aasta alguses.
"Kui majal on kehvem energiamärgise klass E, F või G, siis muutust ei toimu, sest need viimased klassid on olemasolevatele hoonetele, mille energiatõhususe parandamine on pikaajaline protsess," ütles Kurnitski.
Praegu tegeletakse liginullenergianõuete ettevalmistamisega, mis on plaanis kehtestada samuti tuleva aasta 9. jaanuaril. Liginullenergianõue vastab tuleviku energiamärgise A-klassile, mis tähendab, et praegune A-klass kukub hinnanguliselt kaks klassi allapoole.
Kurnitski sõnul Eestis nii suurt muutust ei toimu kui Soomes, kuna energiatõhususe miinimumnõuded on olnud kasutusel alates 2008. aastast. "2013. aasta miinimumnõuded muutuvad küll rangemaks, kuid uued nõuded põhinevad kuluoptimaalsuse arvutusel 20–30-aastase elutsükli nüüdisväärtusena, mis tähendab, et energiatõhususe parandamine järgmise aasta miinimumnõuete tasemele on majanduslikult tasuv," lausus Kurnitski.
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra. Liikmesriigid peavad kohandama siseriiklikku ehitusõigust selliselt, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele. Olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.
