Edaspidi saavad inimesed, kes leiavad, et neid on diskrimineeritud vanuse, puude, seksuaalse orientatsiooni või usutunnistuse ja veendumuste tõttu, küsida võrdõiguslikkuse volinikult tasuta nõustamisteenust, kui arvatav diskrimineerimine on toimunud sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamisel, hariduses, tervishoius või kaupade ja teenuste saamisel.
„Mida rohkem pöörame tähelepanu kõigi inimeste võrdsetele võimalustele, seda rikkam on meie ühiskond. Näiteks puudega inimeste aktiivsemaks ühiskonnaelus osalemiseks on oluline pöörata tööandjate ja erinevate teenusepakkujate ning kohalike omavalitsuste tähelepanu inimeste võrdsele kohtlemisele ja igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavusele. Oluline on, et inimesed märkaksid erinevaid diskrimineerimise juhtumeid ning oskaksid ja julgeksid nendele reageerida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Muudatus seadustab voliniku ülesandena ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve, mis on oodanud korraldamist alates konventsiooni ratifitseerimisest 2012. aastal. Konventsiooni järelevalve hõlmab endas teavitustööd, näiteks kampaaniad, koolitused ja uuringud, raportite koostamist, diskrimineerimiskaebuste käsitlemist ja muid konventsiooni edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks vajalikke tegevusi. Muu hulgas saab volinik konventsiooni järelevalvemehhanismina anda hinnanguid, kas Eesti kehtiv seadustik on kooskõlas konventsiooniga, ning teha soovitusi vajalike muudatuste tegemiseks, mis aitab korrastada Eesti seadusi puuetega inimeste õiguste tagamiseks.
„Võrdse kohtlemise seaduse muutmine on tähtis, sest see puudutab nii paljusid – üle 140 000 puudega inimest. Rõhutan, et puudega inimesed ei vaja privileege, vaid teistega võrdseid võimalusi oma igapäevaelu korraldamiseks“, ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Diskrimineerimistunnuste laiendamine ning ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise järelevalve seadustamine, mida Eesti Puuetega Inimeste Koda on taotlenud alates konventsiooni ratifitseerimisest 2012. aastal, loob õiguslikud eeldused puudega inimese ja nende pereliikmete paremaks eluks Eestis.“
Kui varem oli võimalik vähemusgruppidel võrdõiguslikkuse voliniku poole pöörduda diskrimineerimisjuhtumitega töö saamisel ja töösuhetes ning kutseõppes, siis edaspidi saab voliniku hinnangut küsida ka siis, kui arvatav diskrimineerimine on toimunud hariduses, sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamisel, tervishoius, või on takistatud kaupade ja teenuste tarbimine. Võrdõiguslikkuse volinik ei saa inimesi esindada kohtus, kuid ta saab anda võimalikule diskrimineerimisjuhtumile hinnangu, mille põhjal saab inimene otsustada, kas soovib edasi pöörduda kohtusse või mitte. Meditsiinilistele andmetele ja ekspertide hinnangutele põhinevate otsuste õigsust volinik ei hinda.
Töövõime hindamiseks tuleb endiselt pöörduda töötukassasse. Nõustamiseks saab lisaks töötukassale pöörduda ka Eesti Puuetega Inimeste Koja poole. Juulis sõlmis sotsiaalministeerium Eesti Puuetega Inimeste Kojaga koostöölepingu, millega toetatakse vähenenud töövõimega inimeste sõltumatut nõustamist töövõime hindamist puudutavates küsimustes. Eesti Puuetega Inimeste Koda pakub sõltumatut abi töövõime hindamisprotsessi eesmärkide, hindamise läbiviimiseks vajalike toimingute ja hindamisotsuse mõistmisel ning vajadusel vaide koostamisel ning puude raskusastme tuvastamisotsuse selgitamisel.
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, võrdse kohtlemise võrgustik ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon.
Silvia Peets, meediasuhete nõunik, sotsiaalministeerium
