Muuhulgas võimaldab eelnõu isikutel avada väärtpaberikonto otse Eesti väärtpaberite keskregistris ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta. Samuti on eelnõu eesmärgiks võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat.
Rahandusministeerium esitas eelnõu kooskõlastamisele mullu suvel. Ministeeriumi hinnangul mõjutavad muudatused positiivselt Eesti väärtpaberiringluse tasuvust, atraktiivsust, läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tõusma peaks Eesti väärtpaberituru konkurentsivõime.
Möödunud suvest pärineva info järgi pidid EL-i liikmesriigid direktiivi ülevõtva õigusakti vastu võtma hiljemalt mullu 30. detsembril ja kohaldada tuleb vastuvõetud sätteid alates 30. juunist 2011.
Eelmise riigikogu koosseisu rahanduskomisjoni esimees ja hetkel komisjoni liige Taavi Rõivas ütles tänavu 4. mail eelnõu esimesel lugemisel, et EL ei ole Eesti suhtes rikkumismenetlust algatatud. Eelnõu vastuvõtmise hilinemine on Rõivase sõnul peamiselt tingitud pikaleveninud ettevalmistamisperioodist ja riigikogu koosseisu vahetumisest. Eelnõu oli esimest korda esimesel lugemisel 16. veebruaril, aga kukkus toona menetlusest välja, kuna riigikogu koosseisu tööaeg lõppes.
Seadust 4. mail tutvustanud rahandusminister Jürgen Ligi ütles toona, et eelnõu vastuvõtmisel toimuvad olulisemad muudatused väärtpaberituru seaduses ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses, aga ka asjaõigusseaduses.
Ligi tõi välja, et eelnõuga täpsustatakse finantstagatise mõistet ja seda, kes võivad sellise kokkuleppe sõlmida. "Üldjuhul sõlmivad neid tagatislepinguid pangad omavahel. Finantstagatise ese on kontol olev raha, aktsia või mõni muu väärtpaber. Lisaks võib finantstagatise ese olla ka pangalaenust tulenev nõue. Finantstagatise regulatsioon kehtib Eestis juba praegu ja suures osas tuleneb see Euroopa Liidu õigusest. Eesti praktika kohaselt on aga välja kujunenud, et finantstagatise kokkuleppeid sõlmivad omavahel pangad ja tavalised äriühingud, äriühingutest just väiksemad, et saada pangast laenu," rääkis Ligi.
"Sellega saab aga pank laenu saanud ettevõtja pankroti korral varade jaotamisel suure eelise teiste võlausaldajatega võrreldes. Lisaks ei saa finantstagatise kokkuleppeid pankrotimenetluses kehtetuks tunnistada. Selline lähenemine, et pangad sõlmivad finantstagatise kokkuleppeid tavaliste äriühingutega, ei ole üldiselt Euroopa Liidu direktiivi eesmärgiga kooskõlas. Direktiiv näeb ette, et selliseid kokkuleppeid peaksid sõlmima pangad ja muud finantsinstitutsioonid omavahel," selgitas Ligi.
Ta lisas, et seetõttu tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt saab finantstagatise kokkuleppeid sõlmida edaspidi üksnes pankade või suuremate äriühingute vahel. "See lähenemine on levinud ka Euroopa Liidu teistes liikmesriikides."
Ligi jutu järgi täpsustatakse eelnõuga ka seda, kuidas liikmesriikide väärtpaberite arveldussüsteemid koos toimima peavad.
BNS
