Fondi 340 miljonist eurost on projektidele välja makstud 280 miljonit ning summa on suurenemas, kuna osa algatusi veel menetletakse. „Näeme, et ettevõtlusmeetmete tingimuste leevendamine kandis vilja – taotluste arv tegi käesoleval aastal võimsa hüppe. Soov Ida-Virumaale investeerida on suur ja on vaid rõõm, et piirkond saab tugeva arengutõuke. Head näited on NEO magnetitehas, hoo sisse saanud teadusprojektid ning Narva tööstusinkubaatori ehitusplats,“ ütles õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev.

Ida-Virumaa tööturg uueneb ja kasvab

Rahastuse toel saab Ida-Virumaa aastatel 2025–2027 juurde üle tuhande tänapäevase töökoha. Sergejevi sõnul näitavad prognoosid, et põlevkivist elektritootmise lõppemise järel võib 2035. aastal sektorist kaduda 400–600 töökohta, ent toetatud projektide käivitudes peaks arvestuslikult uusi asemele tekkima ligi 1300. „See tähendab, et uued töökohad tekivad turule varem ja suuremas mahus, kui vanad kaovad,“ rääkis ta.

Töökohtadest 80 protsenti luuakse oskustöölistele ja spetsialistidele ehk võrdväärselt praegu põlevkivisektoris nõutavale kompetentsile. Kui eelnevatel aastatel ärevamaks muutunud väliskeskkond, Venemaa agressioon ning Ida-Virumaa asukoht riigipiiril pani potentsiaalseid investoreid piirkonda pigem pelgama, siis õiglase ülemineku areng on suutnud usaldust ja huvi mõnevõrra taastada.

„Ülemineku toetused on saanud maakonnale vajalikuks hooandjaks, tõugates investeerimisotsuseid jõuliselt tagant,“ rääkis Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik.

„See piirkond on eriline. Investorite silmis annab siin atraktiivsust juurde väljaarendatud tööstuslik infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, aga ka kohaliku elanikkonna soosiv suhtumine tööstuse arengule. Kui mujal Eestis kogutakse suurprojektide vastaseid allkirju, siis idavirulased on uutele tööstustele lahkelt avatud,“ selgitas Kuusmik.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Nii toetatakse roheüleminekul 96 piirkonda üle kogu Euroopa. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa ja siin on toetuste rakendamisel liigutud kiiresti. „82 protsendi toetusotsustega on Eesti rakendamise tõhususelt Euroopa Liidus neljandal kohal,“ rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhataja asetäitja Ave Schank-Lukas. „Meist eespool on vaid Luksemburg, Malta ja Holland. Lisaks kiirele rakendamisele saab Eestit teistele riikidele eeskujuks tuua ka meetmete paindlikkuse ning tõhusa koostöö ja huvigruppide kaasamise poolest erinevates etappides,“ märkis ta.

Selleks, et riikidel oleks võimalik säästvamale majandusmudelile konkurentsivõimeliselt üle minna, soovitakse õiglase ülemineku toetamisega jätkata ka edaspidi. Vajadus sarnaste toetusmeetmete järele on ettevõtete seas jätkuvalt suur, mida näitas ka õiglase ülemineku fondi rahastuse kiire rakendumine.

Järgmisel aastal hakkavad liikmesriigid arutama ettepanekuid uueks, 2028. aastal algavaks eelarveperioodiks. See, millisel viisil uued kohanemist ja arengut toetavad võimalused ettevõtetele avanevad, peaks selguma lähima kolme aasta jooksul.