Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe mereala, riigipiir hakkab kulgema enam-vähem mööda praegust kontrolljoont, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.
Põhiseaduse kohaselt on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõlmitavate lepingutega muutub Tartu rahu lepinguga määratud riigipiir, märkis pressiesindaja.
Lepingute jõustamiseks on vaja need lepingute kohaselt ratifitseerida. Lisaks sellele on lepingud vaja ratifitseerida, kuna põhiseaduse kohaselt ratifitseerib riigikogu välislepingud, mis muudavad riigipiire ja välislepingud, mille rakendamiseks on vaja muuta Eesti seadusi.
Lepingutega seoses tuleb muuta riigipiiri seadust, mille kehtivas redaktsioonis on sätestatud ajutise kontrolljoone staatus ja selle ebaseaduslik ületamine. Lisaks vajab täiendamist merealapiiride seadus, milles on sätestatud Eesti ühepoolselt määratletud merealapiiride koordinaadid ja märgitud, et need võivad muutuda asjakohaste lepingute sõlmimise korral.
Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks möödundu aasta 23. mail. Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingud käesoleva aasta 18. veebruaril.Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Kuigi Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on avaldanud teravat vastuseisu Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete heakskiitmisele, kiitis valitsus lepete ratifitseerimise heaks üksmeelselt.
Välisminister Urmas Paet kinnitas neljapäeval ajakirjanikele, et valitsuse otsus ratifitseerimise eelnõu heaks kiita, oli üksmeelne.
