Valitsus kiitis oma tänasel istungil heaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, millega liidetakse korteriomandi- ja korteriühistuseadus üheks seaduseks.Valitsus kiitis oma tänasel istungil heaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, millega liidetakse korteriomandi- ja korteriühistuseadus üheks seaduseks.
Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis.
Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.
Selle tulemusena peaksid kaduma segadused, mis on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Samuti kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga, sest pole selge, kes on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud.
Võrreldes kehtiva õigusega muutub korteriühistu tegevus korteriomaniku jaoks läbipaistvamaks. Jõustuva seaduse järgi on igal korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse.
See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.
Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust.
Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast.
Seaduse põhiosa jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal. Kaks aastat varem jõustuvad muudatused, mille alusel viiakse läbi olemasolevate korteriühistute ja korteriomandite sidumine.
